↑ Lugemisvara

Rudolf Carnap

Rudolf Carnap (1891-1970) oli Saksa-Ameerika filosoof, Viini ringi üks juhtfiguure. Viini ringiks nimetati teadlaste ja filosoofide gruppi, kes 1924. aastal pani aluse loogilisele positivismile (nimetatakse ka loogiliseks empirismiks). Meenutagem, et positivistlikuks nimetas oma filosoofiat juba prantsuse filosoof Auguste Comte, kuid ilma lisandita 'loogiline'.

Loogilise positivismi kohaselt pole filosoofia mitte õpetus maailmast, vaid tegevus - teaduse keele (mõistete ja väidete) loogiline analüüs. Sellise analüüsi eesmärgiks on vabastada teadus metafüüsikast. Metafüüsika on olnud püüdlus saada teadmisi maailma kohta kogemusele tuginemata. Selline halvustav suhtumine metafüüsikasse oli iseloomulik juba Shoti filosoof David Hume'ile, kes kirjutas:

"Võtame näiteks mingi raamatu teoloogiast või metafüüsikast ning küsime: kas see sisaldab abstraktset arutlust hulga või arvu kohta? Ei. Kas see sisaldab mingit kogemusele tuginevat arutlust faktide või olemasolu kohta? Ei. Siis visake ta tulle, sest selles ei saa olla midagi peale sofistika ja eksimuste!"

Analoogne oli Viini ringi veendumus: kõik väited, mis pretendeerivad teadmisele maailma kohta, peavad olema empiiriliselt (st kogemusele tuginedes) verifitseeritavad (ld verus 'tõene', ld facio 'teen'), st peab olema võimalik kogemuse põhjal otsustada, kas väide on tõene.

Kõrvuti empiiriliste teadustega (nt loodusteadustega) on veel nn formaalteadused - matemaatika ja loogika. Viimased ei räägi midagi maailma kohta (erinevalt metafüüsikast nad ei pretendeerigi sellele): loogika ja matemaatika tuginevad aksioomidele ja definitsioonidele ning nende omaksvõtmine on vastava kokkuleppe (konventsiooni) küsimus, mitte faktiküsimus.

Formaalteaduse eripära saab selgitada geomeetria näitel. Eristatakse puhast ja füüsikalist geomeetriat. Koolimatemaatikaski oleme pähe õppinud rea definitsioone ja teoreeme, mis käivad sirgete, tasandite ja kujundite kohta. Kas me kuskil tegelikkuses kohtame objekte, mis vastaksid nende definitsioonide nõuetele? Vastus on eitav, sest ei ole ju võimalik näha matemaatilisi sirgeid (sest neil pole paksust), punkte (sest neil pole üldse mõõtmeid), pole ju võimalik näha ühtegi ideaalset kolmnurka jms. Seepärast tulebki nõustuda, et geomeetria räägib millegi kohta, mida tegelikus elus ei kohata. Kui aga jutt läheb reaalsetele joontele, kujunditele jne, siis see pole enam puhas geomeetria, vaid füüsikaline geomeetria, st empiiriline teadus, mis uurib tegeliku maailma omadusi. Sellise teaduse väited ei ole enam formaalsed - need on empiirilised.

Filosoof peab niisiis analüüsima lauseid ning selgitama välja, millised neist on sisukad, esitades küsimuse: Mida see tähendab? "Viini ringi" manifestis kuulutati:

"Kui keegi väidab, et Jumal on olemas, maailma algpõhjus on teadvuseta, elusorganismi olelusprintsiibiks on entelehhia, siis me ei ütle: Sinu väide on väär. Pigem me küsime: Mida sa sellega öelda tahad?"

Kirjandus

  1. Carnap, R. Empirism, semantika ja ontoloogia. – Akadeemia, 1998, nr 6.
  2. Carnap, R. Füüsika filosoofilised alused. – Meos, I. Filosoofia põhiprobleemid. Tallinn, 1998.
  3. Carnap, R. Metafüüsika ületamine. - Akadeemia, 2003, nr 9.
  4. Carnap, R. Tõde ja kinnitus. – Tähendus, tõde, meetod. Tekste analüütilisest filosoofiast. Tartu, 1999.
  5. Quine, W. V. O. Carnap ja loogiline tõde. – Akadeemia, 1998, nr 6.

Interneti allikad

  1. The Philosophy of Rudolf Carnap
  2. Rudolf Carnap