↑ Lugemisvara

Filosoofia väärtus

Kui hinnataks ainult materiaalseid hüvesid, siis heidetaks filosoofia koos suurema osa kultuuriga lihtsalt prügimäele. Küllap vajab inimkond siiski ka vaimseid hüvesid. Kuid neid võib olla mitmesuguseid. Keeleoskus kuulub vaimsete hüvede hulka, kuid selle vajalikkuses ei kahtle pea keegi. Arvutikasutamisoskus on samuti vaimne hüve ning tänapäeval on selle vajalikkus väljaspool kahtlust. Ilma selleta ei saa. Kuid ilma filosoofiata näib küll saavat elada. Kas filosoofiat ei olegi vaja?

Üks võimalus on ütelda, et filosoofia ei ole tõesti vajalik, filosoofia väärtus seisneb milleski muus. Aristoteles on näiteks öelnud, et kõik teised teadused filosoofiast vajalikumad, kuid paremat temast ei leidu.

Kõrvuti n-ö instrumentaalsete väärtuste (vahendid millegi muu saavutamiseks) on olemas ka iseväärtused, väärtused omaette. Filosoofiaga tegeldakse filosoofia enda pärast, mis pakubki inimesele naudingut. Hegel väitis, et filosoofiat võib nimetada luksuseks, sest ta ei rahulda meie esmavajadusi (näiteks ei ole toitumine luksus, vaid eluspüsimiseks vajalik tegevus). Kuid veidi teistmoodi vaadatuna võib ka filosoofiat nimetada vajalikuks – nimelt inimvaimu seisukohalt.

Filosoofia muudab inimese elu millekski enamaks kui nii-ja-nii palju aastaid söömist, magamist jne. Filosoofia nagu ka teised n-ö kasutud valdkonnad tekitavad inimeses uusi huvisid ja eneseteostuse võimalusi. Vaimselt arenenud inimene ei otsi teravaid elamusi teiste tülidest, kuulujuttudest jms. Ta ei otsi eneseteostuse võimalust kellegi üle võimutsedes, ta suudab endast vaimustuda ka ilma teisi inimesi maatasa tegemata. Arthur Schopenhauer pidas intellektuaalsust õnne jaoks tähtsaks:

"Seesugune intellektuaalne elu ei kaitse ainult igavuse, vaid ka selle kahjulikkude tagajärgede eest. See muutub nimelt kaitsevalliks halva seltskonna ja paljude hädaohtude, õnnetuste, kaotuste ja raiskamiste vastu, millesse satutakse, kui otsitakse õnne ainult reaalsest maailmast. Nii näiteks pole minu filosoofia mulle iial midagi sisse toonud, aga ta on mulle paljugi säästnud."

Me võime siiski leida filosoofias ka üldmõistetavamat praktilist (st instrumentaalset) väärtust. Filosoofiline analüüs tasandab teed üksteisemõistmisele ning iseenda paremale mõistmisele. Filosoofia suunab inimest kriitiliselt suhtuma ka iseenda arusaamadesse ning sel teel muutuma teoreetilises plaanis tolerantsemaks teistsuguste arvamuste suhtes. Olles endas kujundanud harjumuse arutleda, oleme omandanud teatud vaktsiini eksijärelduste ja eelarvamuste suhtes. Mõistagi peab oskama vahet teha, millal on aeg arutleda, millal tegutseda.

Interneti allikad

  1. Enn Kasak: Tark lollitab, loll targutab ja kool õpetab
  2. Why Study Philosophy?