↑ Lugemisvara

Hegel

Georg Wilhelm Hegel (1770–1831) oli Saksa filosoof, suur süsteemilooja. Järgnev jutt puudutab tema ajaloofilosoofiat.

Hegeli ajaloofilosoofiat läbib mõte ajaloo mõistuspärasusest. Ajaloofilosoofia pole Hegeli arvates võimalikki ilma veendumuseta, et ajalugu on mõistuspärane:

"Kes mõistlikult vaatab maailma, sellele vaatab ka maailm mõistlikult vastu."

Ajalugu on Hegeli arvates maailmavaimu areng. Vaimu olemuseks on vabadus ning maailmavaimu areng seisneb üha täielikumas enesetunnetamises, oma olemuse – vabaduse – mõistmises. Maailmavaimu areng väljendub inimeste arusaamades sellest, mis on vabadus. Kunagi arvati, et vabadus on omavoli. Selline idamaiselt barbaarne arvamus iseloomustas ajaloo algust. Aja jooksul jõuab aga inimkond adekvaatse arusaamani vabadusest.

Aga mis on vabadus Hegeli arvates? Hegelile olevat meeldinud aforism Vabadus on tunnetatud paratamatus, mille autoriks on arvatavasti hollandi filosoof Spinoza (1632–1677) ning mille ideelised juured on stoitsismis. Vabadusena mõistab Hegel n-ö sisemist paratamatust (veendumustest lähtuvat paratamatust). Vaba inimene ei vaja välist sundust, tema distsipliin on teadlik. Vabale inimesele vastandub ori, kes käitub vastavalt sellele, kuidas temaga piitsa ja prääniku vahendusel manipuleeritakse.

Inimesed juhinduvad isiklikest huvidest ja püüavad teostada isiklikke plaane, kuid nende tegude tulemused ei ole alati vastavuses nende kavatsustega. Mõnikord juhtub, et tulemuseks on miski, mida inimene üldse soovinudki korda saata. Hegeli arvates annab kavatsuste ja tegelike tulemuste ebakõla tunnistust sellest, et tegelikult mitte inimesed ei tee ajalugu, vaid inimestega tehakse ajalugu. Maailmavaim saab areneda küll ainult inimeste tegevuse kaudu, kuid inimesed on endale märkamatult vaid vahendid. Mõned eriliste omadustega inimesed mängivad seejuures olulisemat rolli - Hegel nimetas neid ajaloolisteks isiksusteks (nt Makedoonia Aleksander, Caesar, Napoleon)

Kirjandus

  1. Joad, C. E. M. Sissejuhatus filosoofiasse. Tartu, 1996.
  2. Koort, A. Hegeli dialektika. – Koort, A. Inimese meetod. Tartu, 1996.
  3. Meos, I. Uusaja filosoofia. Peatükke filosoofia ajaloost. Tallinn, 2000.
  4. Ovsjannikov, M. Hegel. Tallinn, 1974.
  5. Plant, R. Hegel. Religioonist ja filosoofiast. Varrak, 2000.
  6. Rebane, J. Tunnetusteooria põhiprobleemid. Tallinn, 1986.
  7. Saarinen, E. Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest Marxini. Tallinn, 1996.

Interneti allikad

  1. Hegel
  2. Philosophy of History