↑ Lugemisvara

Keha ja vaim

Argiarusaama kohaselt on loomulik rääkida kehast ja hingest (vaimust). Eristatakse näiteks hingelisi ning kehalisi rõõmusid/kannatusi. Kõigil inimestel eeldatakse olevat hing, loomade puhul on küsimus vaieldav.

Taolise tavaarusaama teoreetilisema esituse leiame Rene Descartes'il. Kuid nn keha ja vaimu teooriaid on veel teisigi. Laias laastus saab nad kõik jagada dualistlikeks (ld duo 'kaks') ja monistlikeks (kr monos 'ainus'). Dualistlikke teooriaid ühendab veendumus, et (vähemalt inimesel) on nii keha kui ka hing/vaim, monistlikke aga veendumus, et on kas ainult keha või hing/vaim.

Dualistlikud teooriad

Dualistlik interaktsionism

Dualistlikuks interaktsionismiks (ld inter- 'vahel', actio 'tegevus') nimetatakse argiarusaamale lähedast teooriat, mille kohaselt keha ja hing mõjutavad teineteist. Kehas toimuv mõjutab hinges toimuvat (nt täis kõht tekitab täiskõhutunde) ning hinges toimuv mõjutab kehas toimuvat (nt saame vastavalt oma tahtmistele liigutada käsi-jalgu). Kui aga mõtlema hakata, siis näib keha ja hinge vastasmõju olevat seletamatu, sest neil ei ole midagi ühist. Hinge ei iseloomusta näiteks ruumilisus, tal pole ruumikoordinaate. Kuidas saaks väidetav vastasmõju siis toimuda?

Kuna küsimus vastasmõjust näib lahendamatu, on pakutud välja kaks alternatiivi, mis tänapäeval ei ole ehk enam nii usutavad kui 17.-18. sajandil. Need alternatiivid on okasionalism ja ettemääratud harmoonia teooria.

Okasionalism

Okasionalism (ld occasio 'juhtum') on arusaam, mille kohaselt keha ja hing ei mõjuta teineteist. Keha ja hingega toimuvat kooskõlastab igal juhtumil eraldi Jumal. Näib, nagu oleks keha ja hinge vastasmõju probleem kadunud, kuid peidetud kujul jäi ta alles. Nimelt on Jumal väidetavalt vaimne olevus ning inimese keha kooskõlla viimiseks inimese hingega, peab Jumal inimese keha mõjutama. Siin tekib taas küsimus: kuidas saab vaim keha mõjutada?

Ettemääratud harmoonia teooria

Ettemääratud harmoonia teooria kohaselt kooskõlastas Jumal juba n-ö aegade alguses keha ja hingega toimuva. Nii et ka veel sündimata inimeste keha ja hinge sündmused on juba ette määratud ning sellest ka nende kooskõlastatus. Taolist teooriat on selgitatud kahe kella analoogiaga: hing ka keha on nagu kaks kella, mis käivad teineteisega kooskõlas, kuid ei mõjuta teineteist.

Epifenomenalism

Epifenomenalism (kr epi- 'juures', phainomena 'nähtused') on arusaam, mille kohaselt vaimunähtused on kehaliste protsesside epifenomenid - nii nagu tolm on auto kruusateel sõitmise epifenomen. Keha tekitab vaimunähtusi, kuid vaimunähtused ei mõjuta kehaga toimuvat. Inimese täielikuks tundmiseks piisaks seega tema keha uurimisest.

Monistlikud teooriad

Klassikaline materialism

Materialism on arusaam, mille kohaselt kõik on materiaalne: on vaid materiaalse maailma asjad ning nähtused. Taolises mõttes materialistlik oli juba Vana-Kreeka atomism, mille järgi on vaid aatomid ja tühjus. Materialism oli populaarne ka 18. sajandi Prantsuse filosoofide seas. Rääkida hingest on materialistide arvates sama mis rääkida keha teatud olemisviisist või siis on sõna hing üldse tähenduseta.

Biheiviorism

Biheiviorismi (ingl behaviour 'käitumine') on kahte liiki: psühholoogiline ja filosoofiline. Esimene on metodoloogia, mille kohaselt psühholoogia uurimisaineks on loomade (ka inimese) käitumine - vastandina traditsioonilisele arusaamale psühholoogiast kui hingeteadusest (kr psyche 'hing'). Arvatavasti innustatuna taolisest arusaamast kujunes välja ka filosoofiline biheiviorism - seisukoht, et väited vaimunähtuste kohta tähendavad tegelikult väiteid keha (teatud toimimisviisi) kohta. Näiteks võiks öelda, et armumine (argimõtlemine peaks seda hingeseisundiks) kellessegi on teatud käitumisviis selle kellegi suhtes. Teisisõnu: teatud viisil käituvat inimest iseloomustatakse kui armunut. Sõna armunud võtab kokku terve hulga käitumise iseärasusi, kuid ei tähenda vaimuseisundit. Neid, kes arvavad, et ikka peab olema mingi vastav vaimuseisund, võiks süüdistada nn kategooriavea sooritamises. Analoogse kategooriavea sooritaks näiteks see, kes arvaks, et lisaks konkreetsetele Tallinna elanikele on veel olemas Tallinna elanikkond - teisisõnu: kes arvaks, et väljend Tallinna elanikkond ei ole lühend kõigi Tallinna elanike tähistamiseks, vaid hoopis eraldi asi.

Identsusteooria

Identsusteooria kohaselt on vaimsed protsessid identsed kesknärvisüsteemi neurofüsioloogiliste protsessidega (ajuprotsessidega). Seda teooriat nimetatakse ka teaduslikuks materialismiks. Mis on näiteks unenägu taolise arusaama kohaselt? Kui öelda, et unenägu on ajuprotsess, siis tekib võimalus vastuargumendiks: kui unenäos sõidan bussiga, siis kas buss on ajuprotsess? Ei, mitte unenägu pole ajuprotsess, vaid unenäo kogemine. Unenägu ei ole nagu kujutis kinoekraanil. On unenäo nägemise kogemus ning see on ajuprotsess.

Funktsionalism

Funktsionalismi kohaselt on inimvaim ja keha analoogsed arvuti riist- ja tarkvaraga. Näiteks on valu tundmine (vaimunähtus) inimorganismi teatud funktsionaalne seisund. Vaimu võiks võrrelda musta kastiga, millel on sisend ja väljund. Musta kasti funktsionaalne seisund ongi analoogne vaimuseisundiga. Näiteks on valuaistingul teatud põhjus (sisendis on teatud signaal) ning valuaisting ise põhjustab midagi - teatud käitumist näiteks (väljundis on teatud signaal). Samas funktsionaalses seisundis mis inimvaim võib olla ka arvuti või mõni muu asi. Funktsionalismi kohaselt on üks ja seesama funktsionaalne seisund mitut moodi (ehk mitmeselt) realiseeritav. Analoogselt võib öelda, et arvutid koosnesid kunagi kangidest ja hammasratastest, nüüd aga mikroskeemidest; arvutustehteid sooritavad aga nii ühed kui teised.

Idealism

Idealismi kohaselt on kõik olemasoleva vaimne. Idealismi ühe variandi kohaselt on olemas Jumal, hinged (vaimud) ning ideed (tajumused). Midagi materiaalset olemas ei ole. Seetõttu nimetatakse idealismi ka immaterialismiks. Küsimus hinge ja keha vastasmõjust langeb taoliselt juhul muidugi kaob. Argiarusaama kohaselt materiaalsed asjad on idealismi käsituses ideede kogumid hinges: rääkides näiteks pliiatsist laua peal, räägime vaid tegelikest ning võimalikest tajumustest. Argiarusaaama kohaselt on tajumused (välja arvatud unenäo jms tajumused) põhjustatud materiaalsetest asjadest, idealism aga eitab sellist võimalust. Idealismi nimetatud variandi kohaselt põhjustab tajumusi Jumal.

Kirjandus

  1. Allik, J. Hämmastav hüpotees teadvuse kohta. – Akadeemia, 1996, nr 9.
  2. Danto, A. C. Ühendused maailmaga. Filosoofia põhimõisted. Tallinn, 2000.
  3. Jakapi, R. "Me liigutame oma jalgu ise": Berkeley või Malebranche? – Akadeemia, 1998, nr 12.
  4. Joad, C. E. M. Sissejuhatus filosoofiasse. Tartu, 1996, lk 434-472.
  5. Meos, I. Filosoofia põhiprobleemid. Tallinn, 1998.
  6. Meos, I. Keha ja hing. - Horisont, 2006, nr 3.
  7. Meos, I. Nii keha kui vaim. - Horisont, 2006, nr 4.
  8. Meos, I. Ainult keha. - Horisont, 2006, nr 5.
  9. Nagel, E. Mis tunne on olla nahkhiir? – Akadeemia, 1996, nr 10.
  10. Parve, V. Filosoofilisi teadvuskontseptsioone. Tartu, 1991.
  11. Voltaire. Filosoofiline sõnaraamat. Tallinn, 1986, lk 16–49.
  12. Wright, G. H. Vaimust ja mateeriast. – Wright, G. H. Filosoofia, loogika ja normid. Tallinn, 2001.

Interneti allikad

  1. The Internet Encyclopedia of Philosophy:
    dualism,
    behaviorism,
    identity theory
  2. Mind and Body: Rene Descartes to William James