↑ Lugemisvara

Søren Kierkegaard

Søren Kierkegaard (1813-1855) oli Taani filosoof, eksistentsialismi eelkäija. Ta süüdistas Hegelit selles, et viimase filosoofia oli essentsialistlik (ld essentia 'olemus'), st abstraktne. Selline filosoofia jätab tähelepanuta üksiku, individuaalse, mis on kordumatu ning ei suuda seega mõista inimese eksistentsi, mida just nimelt iseloomustabki individuaalsus, kordumatus. Kierkegaard nimetas oma arusaama eksistentsialismiks. Iga inimene puutub oma elus kokku eksistentsiaalsete probleemidega, st probleemidega, mis on niivõrd individuaalsed, et mingeid lahendusmalle ei saagi olemas olla.

Inimese eksistentsis võib Kierkegaardi arvates eristada kolme staadiumi: esteetilist (kr aisthesis 'taju, tunne'), eetilist ja religioosset.

Esteetilisel staadiumil (sõna esteetiline tähendus ei ole siin tavapärane; pigem võiks tema sünonüümiks olla meeleline) on inimene elunautija, boheemlane. Esteedi näiteks sobib don Juan. Mida rohkem esteet andub naudingutele, seda suuremaks muutub rahulolematus, sest ta soovib kogu aeg midagi uudset ja kordumatut.

Eetilisel staadiumil valitseb kohusetunne ning kõlbelised väärtused. Eetik täidab rõõmsal meelel oma kohust, näiteks abielumehena. Eetiku kirjandusliku kujuna pakkus Kierkegaard välja kriminaalkohtu assessori Wilhelmi, korraliku abielumehe ning isa.

Religioossel staadiumil usub inimene end suhtlevat otse Jumalaga, tõustes kõrgemale inimlikust kõlblusest. Selle sümboliks on Aabraham, keda Jumal käskis ohverdada oma ainukese poja Iisaki. (vt 1. Mo 22: 1-12). Ingli kaudu andis Jumal küll hiljem teada, et ärgu Aabraham ohverdagu oma poega, kuid enne seda seisis Aabrahami ees ikkagi raske valik: ühelt poolt nõuab inimlik kõlblus oma poja hoidmist, kuid sellele räägib vastu Jumala käsk. Aabraham ei saa isegi selles kindel olla, kas ta on Jumalast õigesti aru saanud. Sellises olukorras tunneb inimene end tõesti täiesti üksi ning vastutavana kõigi valikute eest.


Aabraham oma poega ohverdamas:


Kirjandus

  1. Kierkegaard, S. Kartus ja värin. Meeliülendavad kõned. Tallinn, 1998.
  2. Kierkegaard, S. Võrgutaja päevaraamat. Tartu, 2007.
  3. Bõhhovski, B. Kierkegaard. Tallinn, 1975.
  4. Beyer, H. Søren Kierkegaard. – Kierkegaard, S. Kartus ja värin. Meeliülendavad kõned. Tallinn, 1998.
  5. Kustassoo, K. Søren Aabye Kierkegaard. – 20. sajandi mõttevoolud. Tallinn-Tartu, 2009.
  6. Meos, I. Kaasaja filosoofia. Tallinn, 2000.
  7. Salumaa, E. Kierkegaard. – Loomingu Raamatukogu, 1993, nr 17–18.
  8. Sløk, J. Kierkegaardi maailm. Uus teejuht geeniuse juurde. Tallinn, 2000.

Interneti allikad

  1. Søren Kierkegaard