↑ Konspektid

Aristoteles (384-322 e.m.a)

Aristotelese isa oli arst Makedoonia õukonnas

Aristoteles oli Platoni õpilane Akadeemias

Aristoteles oli tulevase Makedoonia Aleksandri õpetaja

Aristoteles rajas Ateenas oma kooli - Lykeioni (kr Λύκειον)

 

 

Teaduste/teadmiste klassifikatsioon

Metafüüsika

Metafüüsikaks (kr τα μετά τα φυσικά ‘see, mis järgneb füüsikale’) hakati 1. sajandil e.m.a nimetama Aristotelese teoseid olemisest ja tunnetusest, sest need järgnesid tollases teoste väljaandes füüsika-alastele teostele. Aristoteles ise nimetas olemise kui sellise uurimist esimeseks filosoofiaks (kr πρότη φιλοσοφία )

Filosoofia (metafüüsika) eesmärk on arusaamine

Aristoteles:

“Kui hakati filosofeerima selleks, et vabaneda teadmatusest, siis teadmise poole hakati püüdlema arusaamise, mitte aga mingi kasu pärast. Sündmuste kulg kinnitab seda: nimelt kui oli olemas peaaegu kõik hädavajalik, samuti see, mis kergendab elu ja pakub naudinguid, siis hakati otsima seda laadi arusaamist. Seepärast on selge, et me ei otsi seda arusaamist millegi muu tarvis. Ja nagu me vabaks nimetame seda inimest, kes elab iseenda jaoks, mitte aga teiste jaoks, samamoodi on ka see teadus ainuke vaba, sest ta on olemas ainult iseenda jaoks”

“Kõik teised teadused on vajalikumad kui tema, ent paremat temast ei leidu”

Aristotelese metafüüsika põhimõisted on

Iga asja puhul saame mõtteliselt eristada tema

  1. mateeriat (kr ύλη)
  2. olemust (kr είδος) ehk vormi (kr μορφή) ehk seda, mis teeb asja selleks, mis ta on (kr το τι ην είναι)

Hing on elusolendi olemus

Mateeria erinevad tasemed

Mis on tekkimine?

Enne Aristotelest arvati, et tekkimine on üleminek mitteolemiselt olemisele, kuid nii jõuti kogemusele vasturääkiva järelduseni, et tekkimist pole, sest mitteolemist ei ole juba definitsiooni järgi

Aristoteles eristas kahte liiki olemasolu:

  1. tegelikkus (kr ενέργεια) ehk tegelikkusena olemasolu
  2. võimalikkus (kr δύναμις) ehk võimalikkusena olemasolu

Aristoteles arvas, et tekkimine on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele. Mis enne oli olemas vaid võimalikkusena, on nüüd tegelikkus.

Näiteks laps on võimalikkusena täiskasvanu

Tammetõru on võimalikkusena tamm

Kuid näiteks teatud kogus raha ei ole võimalikkusena maja, sest maja ei valmi rahast - maja saab raha eest osta.

Loomulikud ja kunstlikud asjad

Mõtlemiseks

4 põhjuse liiki / 4 seletamise viisi

Aristotelese eetika põhimõisted on

Loomutäiuste liigitus

Eetiline loomutäius on Aristotelese sõnul

“… seadumus valida seda, mis on meie suhtes vahepealne, mille määrab loogiline arutelu, nii nagu määratleks mõistlik inimene. See on kahe pahe vahepeal, millest üks tuleneb liigsest, teine puudulikkusest”

Eetiliste loomutäiuste näited

Aristotelese täiendused vapruse määratlusele:

Vapper/mehine pole see, kes