↑ Konspektid

Francis Bacon

Francis Bacon (1561-1626)

Ta vastandas end keskaja mõtlejatele

Tema peateos oli “Uus organon” (Aristotelese loogika-alaseid töid nimetati “Organoniks”)

Teaduste üldseis on kurb, sest

  1. Teaduse arenguks soodsaid aegu on 25 sajandi jooksul olnud vaid 6 (soodsad ajad: Vana-Kreeka, Vana-Rooma ning Baconi kaasaeg)
  2. Teadlastel pole siiani olnud meetodit avastuste tegemiseks. Ilma meetodita on teadlased kujundlikult öeldes ekselnud kogemuse metsas kui labürindis, leidmata õiget teed.
  3. Teadlased on kohatult autoriteete kummardanud. Tõde on aga aja, mitte autoriteedi tütar

Teadmiste klassifikatsioon

Teadmiste allika alusel

  1. Ilmutusest lähtuvad teadmised – ilmutuslik teoloogia
  2. Meelelisest kogemusest lähtuvad teadmised – filosoofia (kogu ilmalik teadmine)

Hinge võimete alusel

  1. Mälu – ajalugu, looduslugu, ühiskonna ajalugu
  2. Aru (mõtlemisvõime) – filosoofia, loomulik teoloogia, inimese- ja loodusfilosoofia
  3. Kujutlusvõime – poeesia (kr poiema ‘teos, loodu, tegu’)

Inimmõistuse iidolid
(kr eidolon ‘kujutis, viirastus, iidol’)

  1. Sugukonnaiidolid (ld idola tribus)
  2. Koopaiidolid (ld idola specus)
  3. Turuiidolid (ld idola fori)
  4. Teatri-iidolid (ld idola theatri)

Sugukonnaiidolid

Sugukonnaiidoli illustratsiooniks sobib näiteks "Reporteri" järgmise päeva horoskoop. Inimesed tahavad uskuda mingitesse (mitte liiga keerulistesse) seostesse ning järgmise päeva horoskoobid pakuvad neile sellist võimalust. Mis ka ei juhtuks - horoskoobi ennustust vaevalt et kahtluse alla seataks

Koopaiidolid

Läbielatu (tingimused, kasvatus, sündmused) mõjutab seda, kuidas inimene toimuvat kogeb

Illustratsiooni allikas: David Myers, Social Psychology

Koopaiidolit illustreerib ka üks video, mis ühtlasi hoiatab tõtlike järelduste eest. Mõnikord öeldakse, et igaüks tõlgendab toimuvat oma rikutuse tasemel. See "rikutus" on aga tingitud isiklikest kogemustest, kasvatusest jms, mis moodustavadki igaühe n-ö koopa

Veel illustreerib koopaiidolit fragment filmist "Briljantkäsi" (NSVL 1968), kus - vastupidiselt eelmisele näitele - tõlgendatakse toimuvat just oma n-ö rikkumatuse tasemel. Saamata aru, et tegemist on prostituudi "aktiivse müügitööga", arvab mees, et midagi on juhtunud, keegi vajab abi jne

Turuiidolid

Arutlus muutub sõnakõlksutamiseks, kui kasutatakse sõnu,

Sellised sõnad ilmuvad inimese sõnavarasse teiste inimestega suhtlemisest - sellest ka nimetus (ld fori tähendab ka 'foorum')

Turuiidolite näiteid on toodud kogumikus “Teine maailm. Kahtleja käsiraamat” (Tallinn, 1997, lk 98-99). Pseudoteadlased kasutavad teadusest pärinevaid termineid, mõistmata nende tegelikku tähendust. Tulemuseks on teaduslikkusele pretendeeriv lobisemine.

Karl Enqvist. Kvantfüüsika pseudoteaduste teenistuses

Teadvus ja kvant

Kvantmüstikale on omane füüsikaterminite vaba, aga tihti kahetsusväärselt asjakohatu kasutamine. Seda tehakse ohutute metafooride tasemel: „Tee kvanthüpe tundmatusse ja sinu elu muutub toredaks seikluseks!“ Aga sagedamini püütakse inimesi uskuma panna, et esitatud mõtetele on füüsikateadus kui mitte just oma õnnistuse, siis vähemalt vaikse nõusoleku andnud. Näiteks Donah Zohar on Soomeski palju loetud raamatus „The Quantum Self“ kuulutanud teadvuse Bose-Einsteini kondensaadiks. See toredalt kõlav nimetus märgib olekut, mis võib tekkida absoluutse nulli (-273°C) lähedase temperatuuriga gaasis. Nagu me kõik teame, on kõige tardunumagi aju temperatuur sellest kõrgem. Zohar ja teised kvantmüstikud tunnevad nimetatud mõiste vastu tugevat sümpaatiat põhjusel, et seda võib käsitada kui üht kvantmehaanilist seisundit. Tuhanded gaasiaatomid kaotavad oma identiteedi ja moodustavad tervikliku objekti. Loomulikult ei ole ajudes midagi sellist kunagi täheldatud. See asjaolu ei ole aga takistanud Zoharit ja tema vaimusugulasi fanaatiliselt jutlustamast „kosmilisest ühtsusest“, mis tekib seetõttu, et „teadvuse lainefunktsioon“ ei ole muust maailmast kunagi päriselt isoleeritud.

Zohar viib lugejad eksiteele kohe raamatu esimestel lehekülgedel. Ta kuulutab, et tema psühholoogist abikaasa akadeemiliste väljaannete „normikohane argumentatsioon ja matemaatiline täpsus“ annavad raamatus esitatud väidetele lausa erilise kaalukuse. Seepärast olevat raamatus Bose-Einsteini kondensaadi kohta väidetu teaduslikult täpselt tõestatud. Kui artiklitega tutvuda, märkad, et nad ei sisalda sugugi matemaatikat ja et normikohase argumentatsiooni all mõeldakse kolme rida lapselikult naiivseid loogika algtõdesid. Tõsi on, et kogu kvantmüstika on praegusel hetkel ainult sõnadetegemine, millel puudub täppisteadustelt nõutav matemaatiline täpsus.

Hingede sümpaatia kvantide vastu

Kvantmüstikule on teekond materiaalsest maailmast meeltevälisesse, „vaimudemaailma“ vaid lühike ja vaevatu kvanthüpe. Fred Ala Wolf, üks tuntumaid kvantmüstikuid, laenab modernsete väljade kvantteooriate vaakumi mõiste ja väidab selle olevat hinge alus. Vaakum on ruum, kus ei ole üldse osakesi, aga sellegipoolest ei ole ta täiesti surnud paik. Vaakum sünnitaks otsekui tühjusest mikroosakesi, mis võivad elada Heisenbergi määramatusprintsiibi lubatud aja. Neid kutsutakse virtuaalseteks osakesteks. Nähtus on katsetega väga täpselt tõestatud. Wolf peab vaakumit mingisuguseks maailmavaimuks ja hinge selle võnkumiste peegelduseks. Hingest, suurest paugust, ainest, vaakkumist ja teadvusest keedab Wolf kokku tõelise verbaalse minestrone’i supi, millele lisatakse vürtsi stringiteooriaga.

Zohar väidab harmoonilise inimsuhte kohta, et kõnesolevate isikute lainefunktsioonid on resonantsis. Selline lainete seostamine inimestega on eriti ilmne loba (see on asi, mida on olnud võimalik ka katseliselt uurida). Põhimõtteliselt võiksime muidugi kvantmehaanilise laine ajuga seostada, aga on kerge arvutada, et laine leviala oleks isegi aatomi mõõtmetest määratult väiksem. Niisiis ei ulatuks see sõna otseses mõttes ninast kaugemale. ...

Teatri-iidolid

Võetakse ebakriitiliselt omaks meeldima hakanud teooria.

Teatri-iidoli illustratsiooniks sobib fragment filmist "Kabaree" (USA 1972). Inimene, tulles kabareesse, unustab tegelikkuse. Reaalsus on masendav, kuid kabarees on kõik ilus, isegi orkester on ilus - nagu ütleb konferansjee. Tasapisi tõrjub aga kabaree välja ning asendab n-ö päris reaalsuse

Veel sobib teatri-iidolit illustreerima fragment filmist "Addamsite perekond" (USA 1991). Addamsitel tekivad kahtlused, kas end Festeriks nimetav mees ikka on tegelikult Fester (pereisa vend). "Doktor" Pinder-Schloss seletab aga Addamsitele asja "nihketeooriaga" nii ära, et nende kahtlused kaovad. Teooria meeldib neile ja nad usuvadki seda. Tegelikult on nii "doktor" kui ka väidetav Fester mõlemad Addamsite varanduse jahil olevad kelmid

Kolme liiki teadlased

  1. Empiirik (kr empeiria ‘kogemus’) on nagu sipelgas: ainult kogub kogemusi
  2. Dogmaatik (kr dogma ‘arvamus, õpetus’) ehk ratsionalist (ld ratio ‘mõistus’) on nagu ämblik: lähtub iseenda mõistusest
  3. Empirist (tõeline empiirik) on nagu mesilane: kogub kogemust ning loob selle põhjal teooria

Empirismi tunnetusmeetod: induktsioon (ld inductio ‘sissejuhtimine’)

Teadmised on jõud (ld scientia est potentia)