↑ Konspektid

Moraal ja eetika

Õige ja ebaõige tähendused

Õigeks või ebaõigeks hinnatakse tegusid erinevates tähendustes:

Mitte iga tegu pole moraalselt hinnatav

Relativism ja absolutism

Eetikateooriad

  1. Utilitarism: tähtis on tulemus
  2. Kohuse-eetika: tähtis on motiiv
  3. Loomutäiuste eetika: tähtis on tervik ehk inimeses peab kõik kaunis olema

Utilitarism: Jeremy Bentham

Jeremy Bentham (1748-1832) kirjutas:

Loodus on andnud inimese kahe isanda võimu alla – need on nauding ja kannatus. Ja ainuüksi nende määrata on, mida me teeme ja mida me peaksime tegema.

… Tegevus on kooskõlas utilitarismi printsiibiga (terve ühiskonna suhtes), kui selle tendents suurendada ühiskonna õnne on suurem kui tendents seda vähendada.

Muide, ei ole ja pole olnudki sellist inimolendit – kui rumal või väärastunud ta ka poleks – kes ei rakendaks seda printsiipi paljude, aga võib-olla enamiku oma elujuhtumite puhul.

Naudingute võrdlemine:

Utilitarism: John Stuart Mill

John Stuart Mill'i (1806-1873) arvates tuleks naudinguid lisaks kvantiteedile võrrelda ka kvaliteedi alusel:

Parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad.

 

Kohuse-eetika: Immanuel Kant

Immanuel Kant (1724-1804) arvas, et

… tegelikult pole moraal mitte õpetus sellest, kuidas me peame end õnnelikuks tegema, vaid sellest, kuidas me õnne vääriliseks peame saama.

 

Moraalsed ja legaalsed teod

Kategooriline imperatiiv

Kaks sõnastust:

Talita vastavalt niisugusele maksiimile, mis ise kohe võib üldiseks seaduseks saada.

Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse.

Esimese sõnastusega sarnaneb väga kõlbluses nn kuldreegel: tee teisele seda, mida tahad, et sulle tehtaks. Kanti puhul võiks aga öelda: lähtu sellisest motiivist, millest võiks (ja peaks) lähtuma iga inimene antud olukorras!

Näiteks on Kanti arvates inimese kohus

Loomutäiuste eetika: Aristoteles

Aristotelese (384-322 e.m.a) arvates on loomutäiused (voorused) õnnelikuks eluks vajalikud tingimused

 

Eetiline loomutäius on

seadumus valida seda, mis on meie suhtes vahepealne, mille määrab loogiline arutelu, nii nagu määratleks mõistlik inimene. See on kahe pahe vahepeal, millest üks tuleneb liigsest, teine puudulikkusest.