↑ Konspektid

Paul Feyerabend (1924-1994)

Tema peateos oli “Meetodi vastu. Ülevaade anarhistlikust tunnetusteooriast” (1975)

Ta väitis, et teadustöö pole kunagi olnud ega saagi olla reeglitekohane ning nimetas oma arusaama teadusest epistemoloogiliseks anarhismiks

Teadlased, teadus ja meetod

Feyerabend:

Need on kaks hoopis eri asja: midagi teha ja teada, mida tehakse. Nagu on öelnud Lakatos, teavad teadlased teadusest niisama vähe kui kalad hüdrodünaamikast. Sellepärast ongi neile nii lihtne sisendada perversseid teadusfilosoofiaid.

Veendumus, et teadlased lähtuvad mingist meetodist, ei ole kooskõlas teaduse tegeliku ajalooga Pole ühtegi reeglit, mida poleks rikutud. Ainuke põhimõte, mis teaduses on kehtinud: Kõik läheb! (ingl anything goes, sks mach, was Du willst).

Induktsioon ja kontrainduktsioon

Kontrainduktsiooni õigustus: kui teooria satub vaatlusega vastuollu, siis ei tarvitse viga olla teoorias, vaid vaatluses

Teooria vastuolu faktidega pole Feyerabendi arvates nii hirmus kui tihtipeale arvatakse:

Tõesti, me võime veendunult väita, et igal teoorial - kui ta just täiesti sisutu ega ebahuvitav pole - leidub valdkondi, kus ta vaatlustega kvantitatiivselt vastuolus on, ning samuti valdkondi, kus ta kvalitatiivselt ei tööta. Selliseid valdkondi pole kerge leida, sest on olemas erinevaid meetodeid, et neid nähtamatuks muuta. Õpikutes tavaliselt selliseid raskusi ei mainita. Hoopis vastupidi: õpikutes vaadeldakse esitatavat teooriat sellesama vaga usuga, millega konservatiivne katoliiklane võtab teatavaks neitsi Maarja süütu rasestumise.

Näide teaduse ajaloost

Seisukohta, et Maa liigub, peeti sajandeid täiesti absurdseks. Enne Galileid oli Koperniku teooria vastuolus faktidega:

Heliotsentrilisel teoorial puudus sõltumatu alus; ta oli esialgu vaid oletus, millel polnud empiirilist tuge, ta oli hoopis tähtsate faktidega vastuolus. Ainuke, mis tema kasuks öelda sai, oli see, et ta lihtsustas natuke arvutusi.

Omaaegsed vastuargumendid mõttele, et Maa liigub

1. Kui Maa liiguks, peaks see tunda olema

2. Kui Maa pöörleks ümber oma telje, siis paiskaks ta meid kõiki maailmaruumi

3. Kui Maa liiguks, siis üles hüpates liiguks Maa meie alt ära; samuti kukuks kivi tornist mitte torni jalamile, vaid sellest eemale.

Feyerabendi arvates on faktid teooriast koormatud ning sellest võibki tekkida teooria ning faktide vastuolu:

Maa liikumise idee on vastuolus kivi tornist kukkumise eksperimendiga juhul, kui seda eksperimenti interpreteeritakse vana dünaamika valguses.

Ratsionaalsuse mõiste muutub

Feyerabendi arvates ei ole ratsionaalsus ülim kohtumõistja, sest muutub ise ajaloos:

Koperniklus ja teised “ratsionaalsed” ideed on tänapäeval olemas ainult tänu sellele, et “mõistus” on ajaloos sageli alla jäänud. Ka pöördlause on tõene: usk saatanasse, nõidusesõgedus ja teised “irratsionaalsed” ideed on kaotanud oma mõju, sest mõistus on ajaloos sageli alla jäänud.

Vaba ühiskond

Feyerabend:

Vaba on ühiskond, milles kõigil traditsioonidel on võrdsed õigused ja võimalused mõjutada haridust ning teisi võimu eelisõigusi.

Hetkel valitseb ühiskonnas aga teadus:

Teadlased ja teaduse teoreetikud esinevad siin ühisrindena niisamuti, nagu enne neid on seda teinud ainsa õndsust garanteeriva kiriku esindajad: tõene on ainult kiriku õpetus, kõik muu on paganlik mõttetus. Tõesti, vaidlus ja sisendusmeetodid, mis kunagi tagasid kirikliku tarkuse hiilguse, on tänapäeval leidnud endale uue asukoha teaduses.

Feyerabend pooldab relativismi ning leiab, et erinevad mõtlemistraditsioonid

... ei ole head ega halvad – nad lihtsalt on. Võimatu on rääkida objektiivselt, st sõltumata traditsioonist. /---/ Traditsioonil saavad olla head või halvad omadused ainult teise traditsiooni seisukohalt.

Objektiivselt ei vääri teadus erilist seisundit, kuigi seda tihtipeale usutakse:

Muidugi, meie äralollitatud praktilised kaasaegsed inimesed kalduvad avaldama vaimustust selliste sündmuste puhul nagu lennud Kuule, DNA kaksikheeliksi või termodünaamilise tasakaalutuse avastamine. Kuid teistmoodi vaadatuna on kõik see naljakas ja viljatu.

Kaasaegses ühiskonnas ei valitse Koperniku teooria mitte sellepärast, et see oleks valitud demokraatlikul teel. Koperniku teooria valitseb sellepärast, et seda pooldavad teadlased ja et nende kosmoloogiasse suhtutakse niisama ebakriitiliselt, nagu kunagi suhtuti piiskoppide ja kardinalide kosmoloogiasse.

Teaduse lahutamine riigist

Vabas ühiskonnas peab teadus olema lahutatud riigist - nii nagu kirik juba on lahutatud riigist. Sellistes oludes võiksid riigi aluseks olla arenenud kodanikud:

Arenenud kodanik ei ole inimene, keda on kasvatatud erilise ideoloogia (näiteks puritaanluse või kriitilise ratsionalismi) põhimõtetele tuginedes ning kes seda kui vaimset kasvajat endaga kaasas kannab. Arenenud kodanik on isiksus, kes õppis arendama ja rikastama oma mõtlemist ning seejärel otsustas selle kasuks, mis talle kõige enam sobis.

Teadus siiski ei kao Feyerabendi arvates, kui teadus riigist lahutada:

Alati leidub inimesi, kes valivad teadlase karjääri ning kes meelsasti alluvad kergele (vaimsele ja organisatsioonilisele) orjusele tingimusel, et makstakse hästi ning on olemas inimesed, kes nende tööd kontrollivad ja hindavad. Kreeklased arenesid ja progresseerusid sunniviisilise orjuse toel. Meie hakkame arenema ja progresseeruma rohkearvuliste vabatahtlike orjade abil ülikoolidest ning laboritest, kes varustavad meid ravimite, gaasi, elektri, tuumapommide, külmutatud toidu ja mõnikord – huvitavate võlumuinasjuttudega. Me suhtume neisse orjadesse hästi, me isegi kuulame neid, kui nad jutustavad meile huvitavaid lugusid, kuid me ei lase neil “progressiivsete” teooriate sildi all peale suruda oma ideoloogiat meie lastele. Me ei lase neil esitada teaduse fantaasiaid ainuvõimalike faktiväidetena.

Mõtlemiseks

Kas üks Feyerabendi vaimus vaba inimese kasvatamise katse?

ERR uudis: Tartu gümnaasium lubas õpilastele rääkida, et maakera on lapik