↑ Konspektid

Keha ja vaimu teooriad

  1. Dualistlikud (ld duo ‘kaks’) teooriad: (vähemalt inimesel) on nii keha kui ka vaim/hing

    Alust arvata, et ka teistel inimestel on hing, annab analoogiajäreldus. Analoogiajäreldus toimub skeemi järgi: objektil A on tunnused T1...Tn, T(n+1), objektil B on tunnused T1...Tn, järelikult on alust arvata, et ka objektil B on tunnus T(n+1)

  2. Monistlikud (kr monos ‘ainus’) teooriad: on kas ainult keha või vaim/hing

Dualism: dualistlik interaktsionism

Selle teooria järgi keha ja vaim mõjutavad teineteist, st toimub interaktsioon (ld inter- ‘vahel’, actio ‘tegevus’):

Sellist teooriat pooldas nt Rene Descartes (1596-1650)

Dualism: okasionalism

Okasionalism (ld occasio ‘juhtum’): hing ja keha ei mõjuta teineteist. Hinge ja kehaga toimuva kooskõlastab Jumal igal juhtumil eraldi

Sellist teooriat pooldas nt Nicolas Malebranche (1638-1715)

Dualism: ettemääratud harmoonia teooria

Hing ja keha ei mõjuta teineteist. Hinge ja kehaga toimuva kooskõlastab Jumal n-ö aegade algusest saadik

Sellist teooriat pooldas nt Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716)

Leibniz:

Jumal lõi kehad selliseks, et nad iseenda loomulikele seadustele ja tendentsidele alludes liiguksid nii, nagu tahab hing. Hinged lõi aga Jumal sellisena, et nad oma loomulikele seadustele alludes oleksid alati valmis peegeldama kehade seisukorda.

Dualism: epifenomenalism

Epifenomenalism (kr epi- ‘juures’, phainomena ‘nähtused’): vaimunähtused on kehaliste protsesside epifenomenid.

Sellist teooriat pooldas nt Thomas Henry Huxley (1825-1895)

Huxley:

Me oleme teadvust omavad masinad.

Monism: klassikaline materialism

Kõik on materiaalne: on vaid materiaalse maailma asjad ning nähtused

Vana-Kreeka atomistid (kr atomos ‘jagamatu’) Demokritos (u 460-370 e.m.a) ja Epikuros (341-270 e.m.a) väitsid, et on vaid aatomid ja tühjus. Ka hing koosneb aatomitest.

Paul Holbach (1723-1789) arvas, et inimesed mõtlesid hinge välja seepärast, et ei teadnud sündmuste tõelisi põhjusi

Holbach:

Mida enam me asja üle arutleme, seda rohkem veendume, et hing ei ole midagi kehast erinevat, et hing on seesama keha, vaadelduna tema teatud funktsioonide või teatud olemisviiside ja tegevuste aspektist, milleks keha on võimeline, kuni elab.

Metslased arvavad, et on olemas vaimud ja hinged, sest nii saavad nad seletada nähtusi, mille põhjusi nad ei suuda leida ning mis näivad imedena. Kas meie, kui me hingedes otsiksime põhjusi nähtustele looduses ja inimkehas, arutleksime teisiti kui metslased?

Monism: biheiviorism

Biheiviorism (ingl behaviour ‘käitumine’):

Tänapäeval võime eristada (algselt seda ei tehtud):

Biheiviorismi rajaja John Watson'i (1878-1958) arvates on psühholoogia ülesanne uurida inimeste ja loomade käitumist:

Käitumise vaatlused võib esitada stiimulite (S) ja reageeringute (R) kujul. Lihtne skeem S-->R sobib antud juhul täielikult.

 

 

Analüütilist biheiviorismi pooldav Carl Gustav Hempel (1905-1997) väitis:

Psühholoogia väidete funktsioon on lühendada kirjeldusi, mis antakse inimeste ja loomade käitumisele teatud tingimustes.

 

 

 

Olla teatud vaimuseisundis tähendab käituda (kalduda käituma) teatud viisil

Monism: identsusteooria

Niinimetatud vaimsed protsessid on identsed kesknärvisüsteemi neurofüsioloogiliste protsessidega (ajuprotsessidega)

Sellist teooriat pooldas nt John Jamieson Carswell Smart (1920 - 2012).

Monism: funktsionalism

Vaimuseisund on (nt inimorganismi) funktsionaalne seisund

Sellist teooriat pooldas nt Hilary Putnam (1926-2016)

Monism: idealism / immaterialism

Kõik olemasolev on vaimne. Niinimetatud materiaalsed asjad on hinge poolt tajutavad ideede kogumid. Rääkides näiteks lauast toas, räägime vaid tegelikest ning võimalikest tajumustest

Sellist teooriat pooldas nt George Berkeley (1685-1753).

Berkeley:

... Isegi siis, kui me nõustuksime materialistidega väliste kehade olemasolu suhtes, ei suuda materialistid – nagu nad seda isegi tunnistavad – ikkagi mõista, kuidas keha saab mõjutada vaimu ja kutsuda esile idee.