↑ Konspektid

Thomas Kuhn (1922-1996)

Kuulsuse tõi temale teos “Teadusrevolutsioonide struktuur” (1962)

Ta leidis, et sarnaselt ühiskonnale leiavad ka teaduses aset revolutsioonid

Teaduse areng

Vana arusaam: enne Kuhni arvati, et teadus areneb kumulatiivselt (ld cumulatio ‘kuhjumine’)

Kuhn leidis, et teaduses toimuvad revolutsioonid

Paradigma

Paradigma moodustavad

  1. teooria
  2. arusaam teadustegevusest

Teadlaskond - ühe ja sama paradigma raames töötavad teadlased

Normaalteadus on periood teaduse ajaloos, mil paradigma ei seata kahtluse alla

Revolutsioon teaduses = paradigmavahetus

Paradigmad on näiteks:

Kriisid teaduses

Kriis teaduses algab siis, kui teadlaskonnas levib mõte, et vana paradigma ei tööta enam

Kriis võib laheneda kolmel moel:

  1. vana paradigma näitab ikkagi oma töövõimelisust
  2. kriisi tekitanud probleemid kuulutatakse hetkel lahendamatuteks
  3. võetakse omaks uus paradigma

Näide teaduse ajaloost

1781. aastal avastas saksa-inglise astronoom William Herschel (1738–1822) planeedi Uraan. 19. sajandi alguses tekitasid Uraani kõrvalekalded arvutustest juba peavalu. Võib-olla ei kehti gravitatsiooniseadus nii suurte vahemaade korral, nagu seda on Päikese ja Uraani vaheline kaugus? Samas tehti veel üks oletus: Uraanist kaugemal on veel üks planeet. Sellisele oletusele tuginedes arvutasid teineteisest sõltumata kaks teadlast – inglise astronoom John Couch Adams (1819–1892) ja prantsuse astronoom Urbain Le Verrier (1811–1877) – välja seni veel tundmatu planeedi asukoha. Le Verrier saatis Berliini observatooriumisse kirja, kus kirjeldas seni tundmatu planeedi asukohta 23. septembri ööl 1846. Täpselt etteantud ajal suunati teleskoop kirjeldatud suunas taevasse ning nähtigi seal objekti, mis seni tähekaartidel puudus. Nii avastati kaheksas planeet Päikesesüsteemis, mis sai oma rohekas-sinise värvuse tõttu nimeks Neptuun (rooma mere- ja jõgede jumala Neptunuse järgi).

Ptolemaiose teooria kitsaskoht: Marsi näiv ajutine tagurpidi liikumine

Ptolemaiose teooria ajutine lahendus: epitsüklid

Paradigmavahetus on nagu usuvahetus

Kuhn:

Õigupoolest ei olnud Koperniku teooria täpsem Ptolemaiose omast ega viinud otseselt mingile kalendri täiustumisele.

Enne Keplerit suutis Koperniku teooria vaevu täpsustada Ptolemaiose ennustatud planeetide asendeid.

 

Seetõttu on paradigmavahetus nagu usuvahetus, kus saab vaid loota, et uus on parem ka pikemas perspektiivis. Mõjutused paradigma valimisel võivad olla päris teadusvälised, nt aitas Kuhni sõnul just Päikese-kultus teha Keplerist Koperniku teooria pooldaja.

Füüsik Max Planck (1858-1946) on teaduse arengu kohta öelnud:

Uus teaduslik tõde ei pääse võidule seepärast, et see oma oponente veenab ja laseb neil näha valgust, vaid pigem seepärast, et selle oponendid lõpuks surevad ning peale kasvab uus põlvkond, kes on sellega tuttav.

 

Uus paradigma - uus maailmapilt

Uus paradigma tingib ka maailma uutmoodi nägemise: see, mida inimene näeb, sõltub

  1. sellest, mida ta vaatab ning
  2. sellest, mida ta on õppinud nägema

Kahetähenduslikud kujundid:

Kujundlikult võib Kuhni arvates öelda, et mis oli teadlase jaoks part enne revolutsiooni, osutus küülikuks pärast revolutsiooni

Vaatlus on teooriast koormatud, Kuhn tõi selle kohta näiteid:

Kontuurkaarti vaadates näeb õppur paberil jooni, kartograaf aga mingi maa-ala kujutist. Mullikambri fotot vaadates näeb õppur ähmaseid murdjooni, füüsik aga tuttava subnukleaarse reaktsiooni salvestist.

Mullikambri fotod:

Vaatluse teooriast koormatus võib ilmneda ka piltide tõlgendamisel. Näiteks: keda sihib järgmistel pildidel inimene odaga? Mitte igas kultuuris ei mõisteta neid pilte ühtmoodi. Piltidel 1 ja 2 antakse kaugus edasi suuruse ja asendi abil, 3 ja 4 aga perspektiivi abil.