↑ Konspektid

John Locke (1632-1704)

John Locke on empirismi klassik

Empirism (kr εμπειρια ‘kogemus’) on arusaam, et kõik teadmised pärinevad lõppkokkuvõttes kogemusest

Empirismi vastand on ratsionalism (ld ratio ‘mõistus’) - arusaam, et tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest, olles sünnipärane (tõsikindel teadmine on paratamatu ja üldkehtiv - mitte "siin ja praegu" teadmine).

Locke’i arvates saab sünnipäraste ideede teooria (ehk ratsionalismi) ümber lükata, kui näidata

kuidas inimesed ainuüksi oma loomulike võimete abil, ilma selliste sünnipäraste jälgedeta, mõistete või printsiipideta võivad saavutada kõik teadmised, mis neil on.

Sünnipärased eeldused mängivad tühist rolli ka Locke'i pedagoogilistes vaadetes: tema arvates on 9/10 inimestest need, kes nad on tänu kasvatusele.

Kõik ideed pärinevad kogemusest

Sündides on inimese hing Locke'i arvates ilma igasuguste ideedeta (mõistete, kujutlusteta)

Locke võrdles vastsündinu hinge

"Puhta tahvli" (ld tabula rasa) kujundit Locke ei kasutanud, kuigi empiristile sobiks ka see. Termin 'tabula rasa' pärineb Aristotelese teose "Hingest" (lõik 430a) ladinakeelsest tõlkest.

Kogemuse allikaid on kaks:

  1. aistingud (kr αισθησις ‘meeletaju, tunne’)
  2. refleksioon (ld reflexus ‘peegeldus’)

Liht- ja liitideed ehk tuletatud ideed

Lihtideed tekivad iseenesest tänu kogemusele (nt soe, liikumine, tahtmine, nauding)

Liitideed moodustab mõistus lihtideedest. Liitideed on:

  1. substantsi idee (konkreetse objekti, nt Päikese koguidee)
  2. suhteidee (nt suurem, vasakpoolne)
  3. üldidee (nt inimene, raamat)

Üldideed moodustab mõistus abstraheerimise (ld abstrahere ‘eemaldama’) teel

Primaarsed ja sekundaarsed omadused

Primaarsed (ld primarius ‘esmane’) omadused on kehal alati, nt ulatus, kõvadus, arv Sekundaarsed (ld secundarius ‘teisene’) omadused on kehal vaid teatud tingimustes ning nende tajumise korral, nt värvus.

Locke:

Ärgu silmad nähku valgust ega värve, ärgu kõrvad kuulgu helisid, ärgu suulagi tundku maitset, nina ärgu haistku – ning kõik värvid, maitsed, lõhnad ja helid kui erilised ideed kaovad, lakkavad olemast ning taanduvad oma põhjustele, st mahule, kujule ja osakeste liikumisele.

Tunnetuse astmed

  1. Intuitiivne tunnetus (vastav teadmine nt: ring ei ole kolmnurk)
  2. Demonstratiivne ehk tõestav tunnetus (vastav teadmine nt: kolmnurga sisenurkade summa on 180°)
  3. Meeleline tunnetus (vastav teadmine nt: minu käes on praegu raamat)

Tunnetus- ja otsustusvõime

Kõike ei ole võimalik tunnetada, st tõsikindlalt teada saada. Seal, kus tunnetus osutub võimatuks, aitab meid otsustusvõime (ingl judgement). Kes igapäevaelus ei juhindu millestki muust kui ainult sellest, mida saab tõestada, see võib Locke'i arvates siin maailmas olla kindel ainult ühes – oma kiires hukus.