↑ Konspektid

Loogiline positivism ehk loogiline empirism

... kujunes välja 1920. aastatel. Koolkonna tuntud filosoofe:


Moritz Schlick (1882-1936)


Rudolf Carnap (1891-1970)


Carl Gustav Hempel (1905-1997)

Vana ja uus filosoofia

Vana filosoofia (peamiselt metafüüsika) pretendeeris maailma tunnetamisele, tuginemata seejuures kogemusele. Loogilise positivismi kohaselt ei ole uus filosoofia teadus ning tema ülesanne ei ole tunnetada maailma

Rudolf Carnap:

Filosofeerimine ei seisne milleski muus kui teaduse mõistete ja väidete selgitamises loogilise analüüsi teel.

Selline mõte pärineb Wittgnensteinilt, kes "Loogilis-filosoofilises traktaadis" kirjutas:

Filosoofia ei ole õpetus, vaid tegevus. Filosoofiline töö koosneb olemuslikult selgitustest. Filosoofia resultaadiks ei ole “filosoofilised laused”, vaid lausete selgekssaamine.

Väited ja mõtteta laused

Midagi sarnast on tegelikult öelnud juba David Hume (1711-1776):

Võtame näiteks mingi raamatu teoloogiast või metafüüsikast ning küsime: kas see sisaldab abstraktset arutlust hulga või arvu kohta? Ei. Kas see sisaldab mingit kogemusele tuginevat arutlust faktide ja olemasolu kohta? Ei. Siis visake ta tulle, sest selles ei saa olla midagi peale sofistika ja illusioonide!

Verifitseeritavus: võimalus selgitada, kuidas teha kindlaks väite tõesus /ekslikkus

Moritz Schlick:

Kui me küsime: “Mida see tähendab?”, siis me soovime, et kirjeldataks, millistes tingimustes kõnesolev väide on tõene, millistes väär.

Väite verifitseeritavus ei ole teadmine, et väide on tõene. Võimalik on olukord, et väide on verifitseeritav, kuid keegi pole veel tema tõesust kontrollinud

Analüütilised ja sünteetilised väited

Tõesustingimuste eripära alusel liigitatakse mõtestatud laused ehk väited analüütilisteks ja sünteetilisteks

  1. Analüütiline on väide, mille tõesuse saab kindlaks teha väite analüüsi teel
  2. Ülejäänud väited on sünteetilised

Tõene analüütiline väide on tautoloogia (kr ταυτο ‘sama’, λογος ‘mõiste’). Näited:

Väär analüütiline väide on kontradiktsioon (ld contradictio ‘vasturääkivus’). Näited:

Sünteetiline väide on loogilise positivismi kohaselt empiiriline (kr εμπειρια ‘kogemus’), st tema tõesuse saab kindlaks teha kogemuse põhjal. Näited:

Erinevalt Immanuel Kant'ist (1724-1804) eitab loogiline positivism aprioorse sünteetilise teadmise olemasolu.

Kokkuvõtvalt on lausete liigitus järgmine:

Teadus ja metafüüsika

Teaduse väidetel on tunnetuslik mõte, sest nad on verifitseeritavad. Metafüüsika (vana tüüpi filosoofia) laused on ilma tunnetusliku mõtteta, sest nad pole verifitseeritavad

Moritz Schlick:

Metafüüsika ei hukku mitte sellepärast, et inimmõistus ei ole võimeline tema probleeme lahendama (nagu arvas nt Kant), vaid seetõttu, et selliseid probleeme ei olegi. Vale küsimuseasetuse avastamisega muutub mõistetavaks ka metafüüsiliste vaidluste ajalugu.

Viini ringi n-ö manifestis kuulutati:

Kui keegi väidab, et Jumal on olemas, maailma algpõhjus on teadvuseta, elusorganismi olelusprintsiibiks on entelehhia, siis me ei ütle: "Sinu väide on väär". Pigem me küsime: "Mida sa sellega öelda tahad?"

Saksa keeles:

Wenn jemand behauptet: "es gibt einen Gott", "der Urgrund der Welt ist das Unbewußte", "es gibt eine Entelechie als leitendes Prinzip im Lebewesen", so sagen wir ihm nicht: "was du sagst, ist falsch"; sondern wir fragen ihn: "was meinst du mit deinen Aussagen?"

Mõtteta laused

Mõtteta on laused on niisiis need, mille tõesust ei saa kindlaks teha ei analüüsi teel ega kogemuse põhjal:

Aga näiteks lause Tudengite keskmine kehakaal on 7 kg on ilmselt väär, kuid mitte mõtteta

Kategooriaviga on viga mõistete jagamisel kategooriatesse. Näiteks ei kuulu pikendusjuhe arvude kategooriasse ning seetõttu on mõtteta lause 2 + 4 = pikendusjuhe

Aga näiteks lause 2 + 4 = 7 on väär, kuid mitte mõtteta

Kategooriavea mõistet saab selgitada lausefunktsiooni (funktsioon, mille väärtus on lause ning muutuja mingi objekt määratud hulgast) mõiste abil. Lihtsamalt öeldes on lausefunktsioon lause, milles on vähemalt üks tühik

Näited:

Tühikute sobimatu täitmine annabki tulemuseks kategooriavea tõttu mõtteta lause.

Bertrand Russell (1872-1970) selgitas asja nii:

Ükski harilik keel ei sisalda lauseehituse reegleid, mis keelaksid nonsensikaalsete [mõtteta] lausete moodustamise; näiteks ei saa grammatikud mõista hukka lauset Neljakordsus joob viivitamist.

Kategooriavea tõttu mõtteta laused on pseudoväited (kr ψευδης 'vale, näiline'): grammatika seisukohalt korrektsed, kuid mõtteta laused ning seega tegelikult mitte väited.

Formaal- ja empiirilised teadused

Formaalteaduse (matemaatika ja loogika) väited on analüütilised, kogemusteaduse ehk empiirilise teaduse väidetest on enamus sünteetilised

Matemaatika ja loogika

Matemaatika ja loogika on järelduste tegemise vahendid ning ei lisa eeldustes olevale infole midagi juurde. Järelduses on sama palju või vähem infot kui eelduses/eeldustes

Sama mõte ka Wittgensteinil "Loogilis-filosoofilises traktaadis":

Tõestus on loogikas vaid mehaaniline abinõu, et kergendada tautoloogia äratundmist seal, kus see on komplitseeritud.

 

 

Arvutamine ei anna seega uusi teadmisi füüsikalise reaalsuse kohta, vaid on abivahend eeldustes sisalduva info väljaselgitamiseks

Carl Hempel on kirjutanud:

Niisiis on matemaatika (nagu ka loogika) funktsiooniks empiirilise teadmise saavutamisel olla n-ö teoreetiline mahlaeraldaja: matemaatika või loogika teooria tehnikad ei suuda toota rohkem faktilise informatsiooni mahla, kui seda on eeldustes, mille suhtes neid rakendatakse; nende tehnikate abil võib aga antud toormaterjalist toota rohkem mahla, kui seda esmapilgul näib võimalik olevat saada.

 

 

Näiteks saab teineteise suunas liikuvate autode kiirust ja vahemaad teades välja arvutada, millal nad kohtuvad.