↑ Konspektid

Friedrich Nietzsche (1844-1900)

Tema olulisemad teosed:

Nietzsche filosoofia põhimõisted

Übermensch’i populaarsed tõlgendused

Kolm selgitust Nietzsche maailmavaate kohta

  1. Talle avaldasid suurt mõju Schopenhauer ja Darwin
  2. Ta väärtustas enesetäiustamist ja eneseteostust
  3. Mitte päris kõike tema öeldut ei saa täie tõsidusega võtta

Mõistulugu hullumeelsest

Nietzsche ("Rõõmus teadus"):

“Kas olete kuulnud hullumeelsest, kes päise päeva ajal süütas laterna ja kõndis mööda turgu, karjudes: “Ma otsin jumalat! Ma otsin jumalat!” [---] Hullumeelne tormas inimeste sekka, puuris neid pilguga. “Kus on jumal?” hüüdis ta. “Ma tahan teile seda öelda! Meie tapsime ta - teie ja mina! Me kõik oleme tema mõrvarid!””

Ajalooline paralleel: pärimuse järgi olevat Diogenes kord päise päeva ajal laternaga mööda linna käinud, öeldes, et otsib inimest

Nietzsche ("Rõõmus teadus"):

“Lõpuks viskas ta oma laterna maha ning see purunes. “Ma tulin liiga vara,” ütles ta, “minu tund pole veel tulnud. See õudne sündmus on veel teel meie juurde, teade temast pole veel inimkõrva jõudnud. Välgule ja müristamisele on vaja aega, tähtede valgusele on vaja aega, tegudele on tarvis aega, et neid nähtaks ja kuuldaks, kui nad on juba aset leidnud.””

Enne ja pärast jumala surma

Üleinimene

Nietzsche ("Nõnda kõneles Zarathustra"):

“Kõik jumalad on surnud; nüüd tahame meie, et elaks üliinimene…”

“Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks?”

Eestikeelses tõlkes on siin kasutatud sõna 'üliinimene', kuid õigem oleks öelda 'üleinimene', sest jutt pole mitte kellestki ülimalt inimlikust, vaid inimesest kõrgemal või eemal olevast, kes võiks pigem öelda: "Kõik inimlik on mulle võõras."

Viimne inimene

Nietzsche ("Nõnda kõneles Zarathustra"):

“Ei ühtki karjast ja üks ainus kari! Kõik tahavad sarnast ja kõik on sarnased: kes teisiti tunneb, läheb ise hullumajja [---] Oma lõbuke on neil päeva jaoks, oma lõbuke öö jaoks: aga tervisest peetakse lugu [---] “Meie oleme leiutanud õnne” – ütlevad viimsed inimesed ja pilgutavad silmi”

Kristliku moraali kriitika

Nietzsche ("Teispool head ja kurja"):

“Kristlik usk on otsast otsani ohvrite toomine: oma vabaduse, uhkuse, enesekindluse ohverdamine, enda orjusse andmine, enese sandistamine”

Kristliku moraali kaks tunnusjoont on Nietzsche arvates

  1. ligimesearmastus
  2. kurjale kurjaga mittevastamine

Ligimesearmastuse kriitika

Nn ligimesearmastus ei ole Nietzsche arvates üldsegi see, millena seda püütakse näidata ("Nõnda kõneles Zarathustra"):

“Te kipute ligimese ligi ja teil on selleks ilusaid sõnu. Aga mina ütlen teile: teie ligimesearmastus on teie halb armastus iseenese vastu.

Te põgenete ligimese manu iseenese eest ja tahaksite sellest teha endale vooruse. Kuid mina näen läbi teie “endatuse”.

Armastage minupärast oma ligimest nagu iseennast, kuid olge enne kõike sellised, kes armastavad iseennast”

Kaastunne on aga Nietzsche arvates kogu elusloodusele kahjulik ("Antikristlane"):

“Kaastunne on vastuolus arengu seadusega, st valiku seadusega. Kaastunne säilitab seda, mis on määratud hukkumisele, muutes nii elu süngeks ja kahtlusi äratavaks”

“Nõrgad ja edutud peavad hukkuma - see on meie inimarmastuse esimene seisukoht. Ja me peame neid aitama selles”

Kurjale kurjaga mittevastamise kriitika

Kurjale kurjaga mittevastamises nägi Nietzsche maskeeritud orjalikku argust. Tema sõnul tahavad orjad ainult üht ("Nõnda kõneles Zarathustra"):

“… et neile keegi ei teeks liiga. Seepärast on nad vastutulelikud igaühele ja teevad talle hääd

See aga on argus: ehk ta küll end nimetab “vooruseks””

Lisaks sellele delegeeritakse niimoodi kättemaksmine hoopis jumalale, mingit andeksandmist tegelikult pole ("Antikristlane"):

““Ärge mõistke kohut!” ütlevad nad, kuid mõistavad põrgusse kõik, kes seisavad neil tee peal ees. Andes kohtupidamise õiguse jumalale, mõistavad nad tegelikult ise kohut; kiites jumalat, nad tegelikult kiidavad iseennast; nõudes neid voorusi, mis neid paratamatult iseloomustavad, mõtlevad nad endist kui vooruste eest võitlejatest: tegelikult aga teevad nad vaid seda, mida nad ei saa mitte teha”

Kaugeima-armastus

Nn ligimesearmastuse asemel väärtustas Nietzsche hoopis kaugeima-armastust ("Nõnda kõneles Zarathustra"):

“Kas ma soovitan teile ligimesearmastust? Pigemini soovitan teile ligimesepõlgu ja kaugeima-armastust!

Ülem kui armastus ligimese vastu on armastus kaugeima ja tuleva vastu…”

Igavene taastulek

Nietzsche ("Nõnda kõneles Zarathustra"):

“Vaata, me teame, mis sa õpetad: et kõik asjad igavesti tulevad taas ja meie ise ühes nendega, ja et me juba lõpmatud korrad oleme olemas olnud ja kõik asjad ühes meiega”