↑ Konspektid

Platon (427-347 e.m.a)

Platon oli Sokratese õpilane.

Ta rajas Ateenas oma kooli - Akadeemia (kr Ακαδημεια).

Arvatavasti on säilinud kõik tema teosed.

 

 

Meeleline maailm ja ideede / eidoste maailmt

Argumendid ideede / eidoste olemasolu poolt

1. argument

Platon (dialoog "Riik"):

Kui matemaatikud kasutavad lisaks jooniseid ja teevad siit järeldusi, siis ei ole nende mõte suunatud mitte joonisele, vaid nendele kujunditele, mille kujutis ta on. Järeldusi teevad nad ainult nelinurga kui sellise ja tema diagonaali kui sellise kohta, mitte aga selle diagonaali kohta, mille nad joonestasid.

2. argument

Täiuslikkuse alusel saame asju võrrelda vaid siis, kui on olemas täiuslikkuse etalon

3. argument

Meelelise maailma asjad tekivad ja hävivad, kuid miski peab ju olema ka jääv!

Juuste, pori, prügi jms ideed?

Platon (dialoogis "Parmenides"):

Tähendab, ka inimeseidee on olemas eraldi meist ja kõigist meiesarnastest - inimese kui sellise idee, samuti tule- ja veeidee?

Selliste asjade suhtes, Parmenides, olen ma sageli nõutu…

Aga selliste asjade suhtes, Sokrates, mis võiksid koguni naljakad tunduda, nagu juuksed, pori, prügi ja muu selline tähelepanu mittevääriv rämps - oled sa selliste asjade suhtes ka nõutu; kas ka siin tuleb tunnistada olemasolevaks ideed, mis on olemas eraldi sellest, mida me käega katsuda saame?

Üldsegi mitte, - vastas Sokrates, - ma arvan, et sellised asjad on vaid sellised, millistena me neid näeme. Oletada nende olemasolu jaoks mingite ideede olemasolu oleks liiga imelik

Idee ja meeltega tajutava asja seose kolm tõlgendust

  1. Asi jäljendab ideed
  2. Idee kehastub asjas
  3. Asi on idee vari

Platoni koopamüüt

Pildil üks XVI sajandi tõlgendus:

Platoni teoses "Riik" ("Politeia") on vastav lõik järgmine:

"Pärast seda nüüd," ütlesin, "võrdle meie loomust harituse [kr παιδεία] ja harimatuse seisukohalt sellise kogemusseisundiga. Vaata näiteks inimesi, kelle elupaik on maa all midagi koopalaadset, millel on pikk valguse kätte avanev sissekäik läbi kogu koopa. Nad on seal lapseeast saadik, kehaliikmed ja kael ahelais, mistõttu nad on sama koha peal paigal ja vaatavad üksnes enda ette, sest ahela tõttu ei saa nad pead pöörata. Valguseks põleb neile tuli ülalpool eemal, nende selja taga; aga tule ja vangide vahel asetseb kõrgemal tee, piki teed, vaata, on ehitatud madal sein, nagu imetegijatel [marionetinäitlejatel], kelle endi ees on sirm, mille kohal nad oma imesid näitavad."

"Ma näen," ütles tema [Glaukon]

"Vaata ka seda, kuidas inimesed kannavad piki sedasama madalat seina igatsugu esemeid, mis ulatuvad seinast kõrgemale, muu hulgas inimese ja teiste elusolendite kujusid, kivist ja puust ja igat liiki [teistest] materjalidest; ühed möödakandjatest eeldatavasti kõnelevad, teised aga vaikivad“ /.../

“Need, kes sealt tulnud, ei taha inimeste asjadega tegelda, vaid on rõhutud igatsusest viibida alati ülal" (Akadeemia, 1997, nr 9, lk 1819, 1823)

Platoni tunnetusteooria

Platon arvas, et

  1. hing on surematu
  2. hinges on sünnipärased teadmised
  3. tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises
  4. Teadmine (kr episteme) saab olla ainult ideede kohta, meelelise maailma kohta on vaid arvamus (kr doxa)

Sokratese ja orja vestlus dialoogis “Menon”

Ütle, poiss, kas tead, et ruut on selline?

Tean

Tähendab, ruudul on neli külge ning kõik need on võrdsed

Jah

Kas pole mitte võrdse ka lõigud, mis läbivad keskpunkti?

Jah, võrdsed

Vahepeal jõutakse sarnase dialoogi tulemusel järeldusele, et joonisel punase ruudu pindala on kaks korda suurem kui iga väikese ruudu pindala, milleks suur ruut on jagatud.

Kuidas sulle näib, kas ta ütles midagi sellist, mis poleks olnud tema enda arvamus?

Ei, kõik olid tema arvamused

Kuid ta ei teadnud ju midagi - me just rääkisime sellest

Sul on õigus

Tähendab, need arvamused peitusid tema endas, kas pole?

Nii jah

Tähendab, inimeses, kes ei tea midagi, on ikkagi õiged arvamused selle kohta, mida ta ei tea

Näib, et on

Platoni arusaam hinge taaskehastumisest

Ideaalse riigi kolm seisust

Sotsiaalne n-ö müüt sünnipäraste eelduste kohta

Platon (dialoogis "Riik"):

Kõik inimesed riigis on vennad, kuid Jumal, luues teid, segas neisse, kes on võimelised valitsema, sündimisel kulda ja seepärast on nad kõige väärtuslikumad, nende abilistesse aga hõbedat. Rauda ja vaske segas Jumal maaharijatesse ja igasugu käsitöölistesse. Kõik te olete sugulased, kuid valdavalt sünnivad teil endisarnased lapsed, kuigi, võib ka olla, et kuldsetel on hõbedased lapsed, hõbedastel aga kuldsed; niisamuti ka teistel juhtudel. /.../ Kuid kuidas panna inimesi seda müüti uskuma – kas selleks on mõnda vahendit? Ei mingit, et seda usuksid esimesed valitsejad, kuid seda võib sisendada nende poegadele ja järgnevatele põlvkondadele.

Ideaalse riigi neli voorust

  1. Tarkus – valitsejate voorus
  2. Mehisus – sõjameeste voorus
  3. Harmoonia – riigi kui terviku voorus
  4. Õiglus – riigi kui terviku voorus

Filosoofid - ideaalse riigi valitsejad

Platon (dialoogis "Riik"):

Kuni riikides ei hakka valitsema filosoofid või praegused niinimetatud valitsejad ei hakka õilsalt ja korralikult filosofeerima ning riigivõim ja filosoofia ei ühine ning kuni kohustuslikus korras ei kõrvaldata neid inimesi - aga neid on palju -, kes praegu püüdlevad eraldi kas võimu või filosoofia poole, seni, kallis Glaukon, ei vabane riigid pahedest ning inimkonna jaoks ei saa võimalikuks ega näe päikesevalgust see riigikord, mida me just kirjeldasime.

Polist, kus kõige vähem ihkavad valitseda need, kes valitsema peavad, juhitakse paratamatult kõige paremini ja kõige vähemate mässudega, aga polisel, mida valitsevad nood teised, läheb vastupidi.

Kunsti funktsioon Platoni ideaalses riigis

Platon (dialoogis "Riik"):

Kas võib lubada, et lapsed kuuleksid teab-milliseid müüte, mille on välja mõelnud ei-tea-kes ning mis suuremalt jaolt on vastuolus nende arvamustega, mis meie seisukohalt peaksid neil olema täiskasvanutena?

Me ei luba seda mingil juhul

Kõigepealt peame silmas pidama müüdi loojaid: kui nende loodud müüt on hea, siis me lubame seda, kui mitte, siis keelustame. Me veename kasvatajaid ja emasid jutustama lastele ainult õigeks tunnistatud müüte, et nii kujundada laste hingesid.

Enamik müüte, mida praegu jutustatakse, tuleb kõrvale heita

Ajaloolised paralleelid

Karl Popper (1902-1994) leidis, et Platoni ideaalne riik on totalitaarne (ld totus ‘kogu, terve’) järgmiste tunnuste tõttu:

  1. inimeste range jagamine klassideks
  2. valitseva klassi eriline seisund
  3. tsensuur
  4. riigi endassesulgumine

20. sajandi totalitaarsete riikidega sarnaselt pidi ka Platoni ideaalses riigis kunst teenima riigi huve, st olema propagandistlik.

Kaks näidet 20. sajandi totalitaarse riigi kunstist: Stalini-aegses Nõukogude Liidus ning Hitleri-aegsel Saksamaal

Utoopia ohtlikkus, antiutoopia

Nikolai Berdjajev:

Utoopiad näivad nüüd hoopis teostatavamad, kui varem arvati ja meie ette kerkib hoopis isemoodi mure: Kuidas nende tegelikku teostumist vältida? Utoopiad on teostatavad, elu liigub utoopiate suunas ja võib-olla jõuab kätte uus sajand, kus vaimuinimesed ja üldse kõik haritud rahvakihid hakkavad mõtlema, milliste vahenditega vältida utoopiaid ja pöörduda tagasi mitteutoopilise, vähem “täiusliku” ja vabama ühiskonna juurde. (Tsiteeritud: Huxley, A. Hea uus ilm. Tallinn, 1989.)

Vastukaaluks utoopiale hakat XX sajandil kirjutama antiutoopaid, nt

Maailmariigi kollektivism ("Kallaokaiin")

Juba lapsepõlves õppis iga kaassõdur tundma madalama ja kõrgema eluvormi erinevust – madalam oli lihtne ja diferentseerimata, näiteks ainuraksed loomad ja taimed, kõrgem oli keeruline ja vägagi diferentseeritud, näiteks inimkeha oma kaunis ja laitmatult toimivas komplekssuses. Iga kaassõdur õppis ka seda, et ühiskonnavormidega on täpselt samuti: plaanitust karjast oli ühiskonna keha arenenud kõige organiseeritumale ja diferentseeritumale astmele: meie praeguseks Maailmariigiks. Individualismist kollektivismile, üksindusest ühtsusse – selline oli olnud hiiglasliku ja püha organismi tee; üksikisik oli vaid rakk, millel polnud muud tähtsust peale selle, et ta teenis organismi terviklikkust. (Boye, K. Kallokaiin. – Loomingu Raamatukogu, 1985, nr 14-16, lk 39.)

Mõtted on karistatavad (“Kallokaiin”)

Hommikuses ajalehes ilmus artikkel pealkirjaga: MÕTTED ON KARISTATAVAD.

See sisaldas informatsiooni uue seaduse kohta koos viidetega minu kallokaiinile, mis selle võimalikuks tegi. /.../ Õigust tuli mõista kaassõduri enda, mitte tema üksiku teo üle. Tuli uurida kohtualuse loomust, mitte selleks, et leida vastus igivanale mõttetule küsimusele “süüdi või mitte”, vaid selleks, et eraldada veel kasutuskõlblik materjal kasutuskõlbmatust. (Boye, K. Kallokaiin. – Loomingu Raamatukogu, 1985, nr 14-16, lk 97.)

Hüpnopeedia Haudejaama ja Refleksikujunduskeskuses (“Hea uus ilm”)

Elementaarse klassiteadvuse kujundamiseks kuulavad imikud "õpetlikku juttu" (hüpnopeedia - unes õppimine)

“… kannavad kõik rohelist,” ütles mahe, aga väga selge hääl, jätkates poolelijäänud lauset, “ja delta laste riietus on khakivärvi. Oh ei, ma ei taha delta lastega mängida" Ja üpsilonid on veel hullemad. Nad on nii rumalad, et ei suuda isegi kirjutama ja lugema õppida. Pealegi on nad riietatud musta, mis on hirmus vastik värv. Ma olen südamest õnnelik, et olen beeta.”

Siinkohal tuli väike paus, siis jätkas sama hääl: "Alfa lapsed kannavad halli, nad teevad palju rohkem tööd kui meie, sest nad on nii kohutavalt targad. Ma olen otse pööraselt rõõmus, et ma olen beeta, sest mul pole vaja nii rängalt töötada, ja teisest küljest me oleme jälle palju paremad kui gammad ja deltad. Gammad on rumalad. Nad kõik kannavad rohelist ja delta laste riietus on khakivärvi. Oh ei, ma kohe mitte ei taha delta lastega mängida ja üpsilonid on veel hullemad. Nad on koguni nii rumalad, et ei suuda…" (Huxley, A. Hea uus ilm. Tallinn, 1989, lk 22-23.)