↑ Konspektid

Oswald Spengler (1880-1936)

Kuulsuse tõi temale kaheköiteline “Õhtumaa allakäik” (1918. ja 1922. a)

Loodusteadlane ja ajaloolane: võrdlus

Spengler:

“Loodust tuleb teaduslikult käsitleda, ajaloost tuleb aga kirjutada luuletusi.”

Erinevused:

  1. Loodusteadlaseks saab õppida, ajaloolaseks peab sündima
  2. Loodusteadlane kasutab matemaatilisi vahendeid (esitab seaduspärasusi matemaatiliste valemitena), ajaloolane kasutab analoogiat
  3. Loodusteadlane lähtub kausaalsusprintsiibist (ld causa ‘põhjus’), ajaloolane aga (defineerimatust) saatuse ideest

Ei ole maailmaajalugu – on kultuuride ajalood

Seitse kultuuri on juba hukkunud:

  1. Antiikkultuur
  2. Araabia kultuur
  3. Egiptuse kultuur
  4. India kultuur
  5. Babüloonia kultuur
  6. Hiina kultuur
  7. Maajade kultuur

Lääne-Euroopa kultuuri ootab surm

Kultuuriväliseid inimesi on Spengleri arvates ka nüüdisajal. Kui käib sõda kahe neegerhõimu vahel Sudaanis, siis on see tema seisukohalt põhimõtteliselt sama mis sõda kahe sipelgaperekonna vahel – st vaid eluslooduse draama. Ka ürginimese tegevus ei väljunud bioloogilise olemasolu raamidest.

Kultuur kui elusorganism

Spengler:

“Keegi ei oleta tuhandeaastase tamme puhul, et just nüüd algab tema tõeline kasv. Keegi ei oota rohutirtsult, nähes tema igapäevast kasvu, et ta võib kasvada veel mitu aastat. Siin tunneb igaüks, et on mingi piir, ning see on sisemise vormi tunne. Kuid ajaloo suhtes valitseb ohjeldamatu optimism.”

“Need kultuurid, kõrgema järgu elusolendid, kasvavad üleva sihipäratusega nagu lilled aasal.”

Eri kultuuride üheaegsed sündmused

Kultuuride suletus

Kultuurid on niivõrd erinevad, et ühe esindaja ei suuda mõista teist. See käib ka filosoofia kohta:

“Filosoofiat kui sellist ei ole olemas: igal kultuuril on oma filosoofia.”

Selgitused:

  1. Inimesed kogevad toimuvat erinevalt
  2. Iga fakt juba eeldab teooriat
  3. Sõnadel on erinevad tähendused

“Proovige panna inimene teistsugusesse olukorda, teha revolutsionäärist minister, sõdurist kindral, ning ajalugu koos kõigi selle tegijatega muutub selle inimese jaoks hoopis teistsuguseks. Talleyrand mõistis oma ajastu inimesi, sest kuulus ise nende hulka. Kui ta oleks sattunud Crassuse, Caesari, Catilina ja Cicero hulka, oleks ta nende korraldustest ning kavatsustest valesti aru saanud või poleks neid üldse mõistnud”

Kultuur ja tsivilisatsioon

Tsivilisatsioon on kultuuri hääbumise staadium

Tsivilisatsiooni iseloomustab Spengler nii:

“.. [loosung] Leiba ja tsirkust!, mis tänapäeval ujub jälle pinnale palga ja spordiväljaku suurendamise nõudmise kujul - kõik see tähistab lõpulejõudnud kultuuriga võrreldes täiesti uut, hilist ja perspektiivitut, kuid samas paratamatut inimeksistentsi vormi”

Tsivilisatsiooni inimesele soovitab Spengler järgmist:

“Kui sellest raamatust mõjutatuna tegelevad uue põlvkonna inimesed tehnikaga lüürika asemel, pühenduvad sõjalaevastikule maalikunsti asemel, poliitikale tunnetuse kriitika asemel, siis toimivad nad minu soovi kohaselt ning midagi paremat ei saagi neile soovida”