↑ Konspektid

Uskumus

Uskumusest saab rääkida kahes tähenduses

  1. Uskumus kui vaimuseisund, mingi väite tõeseks pidamine
  2. Uskumus kui otsustus (väide)

Uskumuse 3 omadust

Charles Peirce'i (1839-1914) arvates on uskumusel 3 omadust:

  1. Uskumus on miski, millest me oleme teadlikud
  2. Uskumus vaigistab ebameeldiva kahtlemisärrituse
  3. Igasugune tegevus lähtub teatavatest uskumustest

Uskumuse biheivioristlik käsitus

Selle kohaselt mõeldakse uskumusest kui tegelikust või võimalikust käitumisest (ingl behaviour ‘käitumine’).

Bertrand Russell (1872-1970) iseloomustas taolist vaadet nii:

“Igas harjumuses sisaldub miski, mida biheivioristlikust vaatekohast võiks pidada usuks üldisesse seadusse või isegi (teatud mõttes) sellise seaduse teadmiseks, kui usk juhtub olema õige. Näiteks koera kohta, kes on õppinud süüa küsima, võiks biheiviorist öelda, et koer usub üldisesse seadusse: “toidu lõhnale pluss küsimisele järgneb toit; toidu lõhnale üksi ei järgne”.”

Usutahe

Usutahe on inimese võime jääda uskuma ilma tõestusteta

William James (1842-1910)

“Meie emotsionaalsel loomusel pole mitte ainult seaduslik õigus, vaid ta lausa peab tegema valiku kahe seisukoha vahel, kui valikut pole võimalik teha intellektuaalsete argumentide alusel”

 

Kolme tüüpi teadmised

  1. Teadmine kui tuttavolek
  2. Kuidas-teadmine
  3. Et-teadmine ehk propositsionaalne teadmine. Propositsioon (ld propositio) on otsustus/mõte

Et-teadmine definitsioon

Alates Vana-Kreeka filosoofist Platon’ist (427-347 e.m.a) on teadmist defineeritud põhjendatud (õigustatud) tõese uskumusena

Näiteks inimene teab, et 2 + 2 = 4 parajasti siis, kui

  1. Ta usub, et 2 + 2 = 4
  2. On tõsi, et 2 + 2 = 4
  3. Ta oskab põhjendada, et 2 + 2 = 4

Aprioorne ja empiiriline teadmine

Et-teadmine jaguneb kaheks sõltuvalt sellest, milline on tema seos kogemusega:

  1. aprioorne (ld a priori 'kogemusest sõltumatult') on teadmine, mis ei tulene kogemusest
  2. empiiriline (kr empeiria 'kogemus') on teadmine, mis tuleneb lõppkokkuvõttes (kellegi) kogemusest

Aprioorse teadmise päritolu:

Teaduslik teadmine ja argiteadmine

  1. Teaduslikud teadmised moodustavad süsteemi
  2. Teaduslik teadmine sõnastatakse täpselt

Skeptitsism

Skeptitsism on mõtteviis, mis seab argumenteeritult kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. Eristada saab teoreetilist ja praktilist skeptitsismi, viimast esineb siiski harva.

Teoreetilise skeptitsismi kohta tõi Bertrand Russell sellise näite:

“Te vaatate aknast välja ja täheldate, et näete kolme maja. Te pöörate pilgu ära ja ütlete “aknast on näha kolm maja”. Seda laadi skeptik, keda mina silmas pean, ütleks “sa tahad öelda, et kolm maja olid näha”. Te vastaksite “aga nad ei saanud selle ühe lühikese hetke jooksul haihtuda”. Te vaataksite võib-olla uuesti välja ja ütleksite “jah, nad on ikka seal”. Skeptik ütleks seepeale: “Ma ei kahtle, et kui sa uuesti vaatasid, olid nad jälle seal, aga mis paneb sind arvama, et nad olid seal ka vahepeal?”

Te saaksite vastata ainult “sest et ma näen neid seal iga kord, kui ma vaatan”. Skeptik ütleks seepeale: “Siis peaksid sa tegema järelduse, et nad on põhjustatud sinu vaatamisest.” Teil ei õnnestu kunagi leida tõendeid selle seisukoha ümber lükkamiseks, kuna te ei saa kindlaks teha, millised näevad majad välja siis, kui keegi neid ei vaata.”

Tuntud skeptik David Hume (1711-1776) on praktilisest skeptitsismist kirjutanud:

“Igasugused vestlused ja tegevus katkeksid ning inimesed viibiksid sellises tardumuses, kuni loomulike vajaduste mitterahuldamise tõttu saabub lõpp nende haledale eksistentsile. Tõsi, sellist dramaatilist lõppu on vaevalt alust karta, sest loodus on alati tugevam kui põhimõtted.

/---/ Inimesed on sunnitud tegutsema, arutlema ja uskuma sellele vaatamata, et nad ei ole suutelised ka kõige üksikasjalikuma uurimuse teel selgitama selliste operatsioonide aluseid ning kummutama kõiki vastuväiteid, mida viimaste suhtes võidakse esitada.”

Empirism ja ratsionalism

  1. Empirismi (kr empeiria 'kogemus') seisukoht on: kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemusest.

  2. Ratsionalismi (ld ratio 'mõistus') seisukoht on: tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest. Tõsikindel on teadmine millegi paratamatu ja üldkehtiva kohta.

Tänapäevane arusaam tunnetusest

Tunnetust mõistetakse konstrueeriva tegevusena.

Tunnetus saab alguse probleemist, mitte vaatlusest või arutlusest.

Karl Popper'i (1902-1994) sõnul on teooriad nagu

“võrgud, mis peavad kinni püüdma selle, mida me nimetame maailmaks tema teadvustamise, seletamise ja valdamise eesmärgil. Me püüame muuta võrgusilmad üha väiksemaks”