↑ Lugemisvara

John Locke

John Locke (1632–1704) oli Inglise filosoof. Tema arvates ei saa inimese hingest leida midagi, mis oleks seal sünnipäraselt olemas. Inimese hing on algselt ilma igasuguste ideedeta ning Locke võrdles teda puhta paberilehega (ingl white paper) ning esialgu veel tühja toaga (ingl the yet empty cabinet).

Ideeks nimetas Locke mõtlemise objekti,

"kõike, mida mõistus tajub (ingl perceives) või mis on taju, mõtlemise või arusaamise vahetu objekt (ingl immediate object)."

Locke’i arvates pärinevad kõik ideed kogemusest. Kogemus võib olla kahesugune:

  1. kogemus, mille me saame välismaailma esemeid tajudes, st aistingu teel;
  2. kogemus, mille me saame oma mõistuse tegevust jälgides, st refleksiooni (ld reflexus ‘peegeldus’) teel.

Aisting ja refleksioon on Locke'i sõnul kaks ainukest akent, mille kaudu valgus tungib pimedasse tuppa.

Kehade omaduste seas eristas Locke primaarseid (ld primarius 'esmane') ja sekundaarseid (ld secundarius 'teisene'). Primaarsed on need omadused, mis keha säilitab kõigis muutuste ja mõjutuste puhul - need on kõvadus, ulatus, kuju, liikumine. Sekundaarsed omadused on värv, heli, maitse ning soojus-külmus. Sekundaarsed omadused on kehadel vaid teatud tingimustes ning eeldavad tajuja olemasolu:

"Ärgu silmad nähku valgust ja värve, ärgu kõrvad kuulgu helisid, ärgu suulagi tundku maitset, nina ärgu haistku – ning kõik värvid, maitsed, lõhnad ja helid kui erilised ideed kaovad, lakkavad olemast ning taanduvad oma põhjustele, st mahule, kujule ja osakeste liikumisele."

Kirjandus

  1. Ayers, M. Locke. Tallinn, 2000.
  2. Meos, I. Uusaja filosoofia. Peatükke filosoofia ajaloost. Tallinn, 2000.
  3. Rebane, J. Tunnetusteooria põhiprobleemid. Tallinn, 1986.
  4. Saarinen, E. Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest Marxini. Tallinn, 1996.
  5. Zaitshenko, I. John Locke. Tallinn, 1976.
  6. Wolff. Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse. Tartu, 2005, lk 32-39.

Interneti allikad

  1. John Locke