↑ Lugemisvara

Adolf Hitler: "Mein Kampf"

Allikas: Hitler, A. Mein Kampf (1924). Москва, 1992 (vene keeles).

Teemad

  • [Rahva üle valitsemisest ja propagandast]
  • [Rassi tähtsusest]
  • [Kasvatusest ja haridusest]
  • [Rahva üle valitsemisest ja propagandast]

    Rahvamass armastab rohkem võimutsejat, mitte aga seda, kes temalt midagi palub. Rahvas on rohkem rahul õpetusega, mis ei salli enda kõrval mingit muud õpetust, mitte aga igasugu liberaalsusi võimaldava õpetusega. Enamikul juhtudel rahvamass ei tea, mida teha vabadusega ning tunneb end koguni mahajäetuna. Sotsiaaldemoraatia poolsele häbitule vaimsele terrorile rahvamass ei reageeri – nagu ka inimõiguste ja vabaduste jalge alla tallamisele. Rahvas näeb vaid halastamatut jõudu ning selle elajalikult jõhkrat väljendust, mille ees ta lõppude lõpuks alistub.

    Kui sotsiaaldemokraatiale vastandada tõepärasem teooria, mida viiakse ellu sama jõu ja elajaliku jõhkrusega, siis selline teooria võidab – olgu või raske võitluse tulemusel. lk 39

    Relva jõuga on võimalik saavutada võit mingite vaadete või ideede üle (sõltumata sellest, kas need on tõesed või mitte) ainult sel juhul, kui kasutatav relv on inimeste käes, kes esindavad samuti atraktiivset ideed ning tervet maailmavaadet.

    Paljas jõu kasutamine, mille taga ei seisa mingi suur idee, ei vii kunagi teise idee hävimiseni ning ei takista selle levimist. Sellest reeglist on vaid üks erand: kui füüsiliselt hävitatakse kõik antud idee kandjad, kõik need, kes võiksid jätkata traditsiooni. lk 142

    Kõik katsed hävitada üks või teine õpetus palja jõuga, ilma ideelise aluseta, on lõppenud edutult ning tihti viinud soovitule vastupidiste tulemusteni. lk 143

    Kogu kunst seisneb selles, et panna rahvas uskuma: mingi fakt leidis tõesti aset, miski on tõesti vältimatu, mingi järeldus on tõesti õige jne. Just seda lihtsat asja peab oskama teha parimal viisil. Propaganda peab rõhuma rohkem tunnetele ning kõigest vähesel määral nn mõistusele. /---/ Igasugune propaganda peab olema rahvamassile arusaadav. Propaganda tase peab vastama mõjutatava hulga kõige mahajäänumate inimeste võimetele. Mida suuremale hulgale inimestele propaganda on mõeldud, seda primitiivsem peab olema selle tase. Kui aga jutt on propagandast sõja ajal, millesse on kaasatud kogu rahvas, siis on selge, et propaganda peab olema maksimaalselt lihtne.

    Mida vähem on meie propagandas nn teaduslikku ballasti, mida rohkem ta pöördub ainuüksi rahvamassi tunnetele, seda suurem on edu.

    Rahva arusaamisvõime on kitsastes raamides ning hajameelsus suur. Ainuüksi seetõttu juba peab propaganda – kui soovitakse saavutada edu – piirduma üksikute punktidega ning esitama nad lühidalt, selgelt, kergelt meelde jäävate loosungite kujul, korrates kõike senikaua kuni ei ole enam mingit kahtlust, et ka kõige mahajäänum kuulaja on omandanud selle, mida tahtsime. Niipea kui loobume sellest põhimõttest ning püüame muuta propaganda mitmekülgseks, hakkab tema mõju hajuma, sest rahvamass pole võimeline kõike omandama ega meelde jätma. lk 150-151

    Rahvamassi tunded on väga lihtsakoelised ja ühetüübilised. Siin ei ole kohta peeneks eristamiseks. Rahvas ütleb kas jah või ei, ta kas armastab või vihkab. Tõde või vale! Õige või ebaõige! Rahvamass arutleb sirgjooneliselt. Siin ei ole poolikust. lk 153

    Ainult see organisatsioon saab mõjukaks ning suudab tõesti ellu viia suure idee, mis suhtub kõigisse teistesse liikumistesse ja veendumustesse sallimatuse ja religioosse fanatismiga, olles veendunud vaid oma vaadete õigsuses.

    Nt kristluse jõud seisnes oma õpetuse fanaatilises kaitsmises, mitte aga teistsusuguste vaadetega leppimises. lk 293-294

    [Rassi tähtsusest]

    Tugevam peab valitsema nõrgema üle, kuid mitte paarituma tollega, mille läbi ta kaotaks osa oma elujõust. Ainult nõrgad võivad selles leida midagi hirmsat. Sellepärast nad ongi nõrgad ja piiratud inimesed. /---/ Iialgi ei kohta me rebast, kellel oleksid humaansed kavatsused hane suhtes, nii nagu ka kassi, kes sõbrustaks hiirtega. /---/ Isaste võitlus emaste pärast annab võimaluse paljuneda ainult kõige tugevamale. Võitlus suurendab antud liigi tervist ja elujõudu. Võitlus on arengufaktor.

    Kui see ei oleks nii, siis lakkaks igasugune progressiivne areng üldse. Sellisel juhul toimuks vastupidine. Arvuliselt on nõrgemaid alati rohkem kui tugevaid. Kui paljunemisvõimalused oleksid võrdsed, siis mõne aja jooksul paljuneksid nõrgad sedavõrd, et tugevad kaoksid nende sekka ära. lk 239

    Ajalugu tõestab, et iga aarialaste segunemine madalamate rahvastega viis selleni, et aarialased minetasid oma kultuurikandja rolli. /---/ Niisiis võib öelda, et iga rasside segunemise tulemuseks on kõrgema rassi taseme langus ning füüsiline ja vaimne regress, millega saab alguse väljasuremine. Taolisele protsessile kaasaaitamine tähendaks patustamist Kõigekõrgema Looja tahte vastu. lk 240

    Meie riigis saab rassi küsimus ühiskonna põhiküsimuseks. Meie riik hakkab korrapäraselt hoolitsema rassi puhtuse eest. Ta kuulutab lapse rahva kõige suuremaks väärtuseks. Ta korraldab nii, et järeltulijad oleksid vaid kõige tervematel inimestel. Häbi väärib see, kui haiged vanemad toovad ilmale lapsi. Au väärivad need, kes loobuvad järelkasvust, kuna ei ole piisavalt terved. Teisest küljest väärib hukkamõistu, kui ei soovita lapsi, kuigi ollakse terved, sest riik vajab tervet järelkasvu. Riik esineb tuhandeaastase tuleviku kaitsja rollis ning kodanike soovid peavad olema allutatud riigi tahtele. Riik annab rahvale võimaluse kasutada kõiki tõesti suuri leiutisi ning meditsiini. Riik kuulutab järelkasvu saamise õigusest ilmajäetuks kõik need, kes on haiged või kellel on halb pärilikkus. Teisest küljest jällegi hoolitseb riik selle eest, et terved naised sünnitaksid lapsi, et nad ei seaks endale piiranguid majanduslikel kaalutlustel. Meie riik teeb lõpu praegusele kuritegelikule ükskõiksusele paljulapseliste perede suhtes. Meie riik, vastupidi, võtab endale selliste perede kaitsmise auväärse kohustuse. Meie riik hakkab hoolitsema lapse eest veel enam kui täiskasvanu eest. lk 338

    Kindlasti jõuame sellise ajastuni, kus inimesed ei näe oma kõrgeimat ülesannet enam koerade, hobuste või kasside tõu parandamises, vaid selles, et luua kõrgeim inimrass. lk 339

    Kuna me kuulutame leppimatu sõja marksistlikule inimeste võrdsuse põhimõttele ja hindame inimest eelkõige tema rassikuuluvuse järgi, siis tuleb meil teha sellest omad järeldused. Kuna me lähtume sellest, et otsustavat rolli mängib rass, s.t vere puhtus, siis me peame seda kriteeriumi rakendama iga inimese puhul. Nii nagu me terveid rahvaid liigitame selle järgi, millisesse rassi nad kuuluvad, nii tuleb jagada ka rahvast moodustavad inimesed. /---/ Esimene järeldus, mis siit tuleneb, on see, et iga rahva seas tuleb kindlaks teha rassi mõttes kõige väärtuslikumad elemendid, st füüsiliselt kõige tervemad ning seega kõige sobivamad paljunemiseks. /---/

    Teine eristus on keerulisem. Tuleb kindlaks teha inimeste vaimsed võimed. Meie rahvusest tuleb välja valida kõige helgemad pead. Me peame garanteerima neile kõige suurema mõju meie riigis; mitte ainult sellepärast, et nii nõuab õiglus, vaid riigi huvides. lk 370-371

    [Kasvatusest ja haridusest]

    Meie riik vajab mitte füüsiliselt nõrkasid inimesi (olgu nad kasvõi igakülgselt haritud), vaid füüsiliselt terveid inimesi, kellel on tugev iseloom, kes on kindlameelsed ja energilised – olgugi et nende haridus pole nii laialdane. Kui rahva moodustaksid ainult teadlased ja kui need oleksid veel füüsiliselt mandunud, tahtejõuetud ning kummardaksid patsifismi jumalat, siis taolise rahva kohta võiks juba ette öelda: see rahvas ei valluta taevast, ta ei suuda garanteerida endale isegi maa peal väärilist elu. Raskes võitluses, kus otsustatakse inimeste ja rahvaste saatus, jääb kaotajaks mitte see, kellel on vähem teadmisi, vaid see, kes on nõrgem ja kes ei oska teha praktilisi järeldusi sellest (olgugi) vähesest, mida ta teab. Lõppude lõpuks on ka siin tarvis silmas pidada teatud proportsioone: füüsilise tervise ja teadmiste vahel peab valitsema harmoonia. Närtsinud keha ei muutu meeldivaks – olgu seal või kõige poeetilisem vaim. Inimesed ei arendaks kunagi oma vaimseid võimeid, kui see muudaks neid nõrgaks ja tahtejõuetuks. Kreeka iluideaal sellepärast ongi surematu, et selles ühitus füüsiline ilu hinge suursugususega ja vaimu avarusega. lk 342

    Meie riigis peab kool palju enam tähelepanu pöörama kehalisele kasvatusele. Noori ajusid ei ole vaja koormata sellise ballastiga, nagu seda tehakse praegu. Kogemus näitab, et nn kooliteadmiste tohutust hulgast omandatakse vaid väike osa ning seegi on tavaliselt mitte kõige olulisem osa. Praeguste õppeasutuste kasvandikel ei ole mingit võimalust eraldada tähtsat vähetähtsast ning lõppude lõpuks jäävad neile meelde vaid teisejärgulised detailid. Kui praegustes õppekavades on kehalist kasvatust vaid kaks tundi nädalas – tehes ta koguni vabatahtlikuks – siis see on mingi arusaamatus. Meie peame asja korraldama nii, et iga noor inimene pühendaks iga päev vähemalt ühe tunni hommikul ning ühe tunni õhtul kõikvõimalike spordiliikidele ja kehaliste harjutustele. lk 342-343

    Riietus peab teenima noorsoo kasvatamise üldeesmärki. See noormees, kes suvel kõnnib ringi nagu kubujuss, ei täida oma füüsilise karastamise kohustust. Me peame kasvatama noores inimeses teatud enesearmastust ja ütleme kohe otse, kartmata nimetada asju nende õigete nimedega, teatud edevust. Tarvis on vaid, et see poleks edevus, mille tõttu inimene ostab endale ilusad riided mida teised osta ei saa; see peab olema edevus omada ilusat keha, mis on kõigile soovi korral jõukohane. /---/ Rahvus on huvitatud sellest, et abielluksid ilusate kehadega inimesed, sest ainult nii saab tagada tõesti ilusa järelkasvu. lk 345

    Meie armee on patriootilise kasvatuse kõrgeim kool, seal ei õpetata sõdureid ainult marssima. Noorsõdur õpib sõjaväes kasutama talle ette nähtud relva. Samal ajal valmistab armee teda ette ka tulevaseks eluks. Peamine, mida armee noorele sõdurile annab, on see, mida peeti kõige tähtsamaks juba vanas armees: selles koolis saavad noormeestest tõelised mehed. Selles koolis õpib meie noorsugu mitte ainult kuulekust ja distsipliini, vaid ka käskimist. Armees õpib noor sakslane vaikima mitte ainult siis, kui teda laidetakse õiglaselt, vaid ka siis, kui ta peab kuulma ebaõiglasi etteheiteid.

    Armees peab kasvama noormehe enesekindlus, meeskonnavaim, süvenema usk oma rahvuse võitmatusse.

    Armeeteenistuse lõppedes antakse noorele sakslasele kaks dokumenti: esiteks, kodanikudiplom, mis annab õiguse ühiskondlikuks tegevuseks, ning, teiseks, tõend füüsilise tervise kohta, mis annab õiguse abielluda.

    Analoogiliselt poiste kasvatusega tuleb korraldada ka tüdrukute kasvatus. Ka siin peab raskuskese olema eelkõige füüsilisel arendamisel ning alles siis moraalsel kasvatamisel. Puhtal kujul kooliharidus seisab kolmandal koha. Naissoo kasvatamise peamiseks ülesandeks on valmistada ette tõelisi emasid. lk 346-347

    Tähtsuselt alles teine on iseloomu kasvatamine. Inimese peamised iseloomujooned on sünnipärased. Egoistina sündinu ka jääb egoistiks. Idealistina sündinu samasuguseks idealistiks jääbki. Kuid tuleb arvestada sellega, et on miljoneid inimesi, kelle iseloomujooned ei ole nii selgepiirilised. Sünnipärane kurjategija muidugi jääbki kurjategijaks. Samas aga võivad paljudest kuritegelike kalduvustega inimestest tänu õigele kasvatusele saada ausad inimesed ning väärtuslikud ühiskonna liikmed. Sarnaselt aga võivad paljud kõikuva iseloomuga inimesed halva kasvatuse tõttu lõplikult halvale teele sattuda. lk 347

    Ustavus, truudus, valmidus eneseohverduseks, oskus vaikida – need on voorused, mida vajab suurrahvas. Selliste omaduste süstemaatiline kasvatamine koolis on tunduvalt tähtsam kui paljugi sellest, mis praegu täidab õppeprogramme. Sama tähtis on võõrutada lapsi pisarsilmsetest kaebustest, pidevast virisemisest jms. Meie kool peab kasvatama lastes mõtteviisi, et vajadusel on tarvis osata vaikides taluda kannatusi. lk 348

    Mis puutub aga puhtal kujul kooliharidust, mida praegu nii tähtsaks peetakse, siis meie riik teeb siin teatud muudatused. Need muudatused seisnevad kolmes punktis.

    Esiteks, noore inimese aju ei tohi koormata asjadega, millest 95% on talle kasutud ning mis seetõttu ununevad kiiresti. Ülesanne seisneb selles, et anda igale õpilasele kasvõi väike, kuid kõige tähtsam hulk teadmisi, mida ta tulevases elus tõesti vajab ning mida ta saab rakendada ühiskonnale kasulikul viisil. Seda me aga ei saa teha, kui me lihtsalt koormaksime noort inimest tohutu hulga materjaliga, millest kõige olulisemat osa ta ei ole võimeline meelde jätma. Täiesti arusaamatu on, miks on miljonid inimesed kulutanud aastaid kahe või kolme võõrkeele õppimisele. Tegelikult ju kasutab vaid väga väike osa inimestest keelelisi oskusi elus. Valdav enamus aga lihtsalt unustab õpitu. Sajast tuhandest õpilasest, kes on õppinud, ütleme, prantsuse keelt, leiavad vaid kaks tuhat sellele oskusele mingit rakendust. Ülejäänud 98 tuhat aga ei vaja seda oskust kunagi. Mida see tähendab? Ainult seda, et kahe tuhande inimese pärast, kellele need teadmised on vajalikud, vaevavad 98 tuhat ennast ilmaasjata ning raiskavad kallist aega. /---/ Need, kellele on vajalik võõrkeelte õppimine, õpiksid neid omal valikul. lk 352-353

    Teiseks teeb meie riik järgmise muudatuse. Meie ajal on täies jõus materialism ning üha rohkem tähelepanu pööratakse täppisteadustele – matemaatikale, füüsikale, keemiale jne. Muidugi, ajastul, mil valitseb tehnika, ei saa ilma nendeta läbi. Kuid oleks väga ohtlik, kui üldharidus piirdukski vaid nende ainetega. Rahvuse kasvatamine ei tohi tugineda materialismile; rahvuse kasvatamine peab lähtuma idealismist. Üldharidus meie riigis peab olema eelkõige humanitaarne ning andma vaid aluse edasiseks erihariduseks. Toimides teisiti me jääksime ilma neist väärtustest, mis rahvuse üldisi huvisid silmas pidades on palju olulisemad kui ükskõik millised tehnilised või erialased teadmised. Ajaloo vallas ei tohi me mingil juhul loobuda antiikmaailma tundmaõppimisest. /---/ Erialased teadmised sattuvad meie ajal üha enam ja enam mammona orjusesse ning just seetõttu on meil vastukaaluna tarvis säilitada üldhariduse idealistlikud alused. Me peame kõikjal tõestama, et tööstuse ja tehnika, kaubanduse ja käsitöö õitseng saab kesta vaid seni, kuni ühiskond tervikuna on kantud idealismi vaimust. Sellise õitsengu tegelikuks eelduseks saab olla mitte materialistlik egoism, vaid idealistlik altruism, inimeste valmidus ohverdada oma isiklikud huvid ühiskonna nimel. lk 354

    Kolmandaks, meie riik kasutab ka teadust rahvusliku uhkuse arengu huvides. Just sellest vaatenurgast õpetatakse mitte ainult üldajalugu, vaid ka kogu kultuuri ajalugu. Meie leiutajat me ei austa mitte lihtsalt kui leiutajat, vaid kui sakslast, meie rahva poega. Me õpetame austama igas suurkujus ka suure rahva poega. lk 356