↑ Lugemisvara

Friedrich Nietzsche

Saksa filosoofi Friedrich Nietzsche (1844-1900) looming jõuab paljudeni vaid üksikute tsitaatidena, millest vastavalt oma maitsele tõtatakse tegema järeldusi.

Mida arvata järgmistest tsitaatidest?

Nietzsche ei olnud süsteemilooja ning temast jäi järele suur hulk märkmeid, mis ei olnud kirjastamiseks ette valmistatud. Nietzsche tõlgendamine on seetõttu probleemiks ka professionaalsetele filosoofidele.

Nietzsche kuulutas: jumal on surnud. Jumala surm on kaasaja suurim sündmuseks, mille tähtsust alles hakatakse mõistma. Võime sellest aru saada kui tõsiasjast, et usk jumalasse ei juhi enam inimeste käitumist. Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks. Endised väärtused on kaotanud oma väärtuse ning selleks, et elul üldse oleks mingi raskuspunkt, on tarvis uusi väärtusi. Kes neid loob?

Inimene võib olla "nagu kõik teised", üks rahva hulgast, olla viimne inimene. Aga inimene võib olla ka hoopis teistsugune - üleinimene (sks Übermensch tõlgitakse tihti siiski kui 'üliinimene'):

"Kõik jumalad on surnud; nüüd tahame meie, et elaks üliinimene”

Viimses inimeses võime ära tunda n-ö väikekodanlase:

"Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks? /.../ Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest."

Moraali on Nietzsche arvates kahte tüüpi: isanda- ja orjamoraal (sks Herrenmoral, Herdenmoral). Isandamoraal vastandab head, suursugust (sks gut) halvale, põlastusväärsele (sks schlecht). Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest, seda koeralikku inimtõugu. Suursugused inimesed tunnevad end olevat väärtuste mõõdupuud.

Orjamoraal on kasulikkuse moraal. Kas siin vastandatakse head (sks gut) kurjale (sks böse), kuid kurjaks peetakse kõike võimast, ohtlikku, hirmuäratavat. Euroopas valitseb Nietzsche arvates kariloomade moraal.

Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust:

  1. Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet.
  2. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist.  

Mõlemad annavad Nietzsche arvates tunnistust inimväärikuse puudumisest:

"Kristlik usk on otsast otsani ohvrite toomine: oma vabaduse, uhkuse, enesekindluse ohverdamine, enda orjusesse andmine, enese sandistamine."


Daam piitsaga

Kord lasid Nietzsche, Paul Ree ja Lou Salome end koos pildistada. Lou ja Paul Ree pakkusid välja, et Nietzsche võiks istuda vankrisse ning nemad võtaksid kinni selle käepidemest; see sümboliseerinuks nende sõprusliitu. Nietzsche aga ütles, et vankrisse istugu hoopis Lou, käepidemest hoiavad kinni tema ja Paul. Räägiti (võib-olla mõtles selle välja Nietzsche õde), et Lou olevat hiljem saatnud selle foto oma tuttavatele, tõlgendades seda ülemvõimu sümbolina.


Kirjandus

  1. Nietzsche, F. Antikristus. Tartu, 2002.
  2. Nietzsche, F. Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse. Tallinn, 1996.
  3. Nietzsche, F. Fragmente nihilismist. - Akadeemia, 2004, nr 8.
  4. Nietzsche, F. Nõnda kõneles Zarathustra. Tallinn, 1993.
  5. Blomstedt, J. Nietzsche kui vastumõtleja. – Vikerkaar, 1994, nr 10.
  6. Botton, A. Filosoofia lohutus. Tallinn, 2003, lk 183-217.
  7. Durant, W. Lood filosoofia ajaloost. Tallinn, 1998.
  8. Koort, A. Nietzsche nihilismi ületamas. – Koort, A. Inimese meetod. Tartu, 1996.
  9. Köhler, J. Friedrich Nietzsche ja Cosima Wagner. Alistumise kool. Tallinn, 1997.
  10. Luks, L. Friedrich Nietzsche. – 20. sajandi mõttevoolud. Tallinn-Tartu, 2009
  11. Meos, I. Kaasaja filosoofia. Peatükke filosoofia ajaloost. Tallinn, 2000.
  12. Saarinen, E. Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest Marxini. Tallinn, 1996.
  13. Zweig, S. Friedrich Nietzsche. Tallinn, 1998.
  14. Vene, I. Galilealane või Zarathustra. – Vene, I. Vahemere tuuled Hüperboreas. Tartu, 1997.
  15. Vene, I. Rõõmus fatalism. – Sealsamas.

Interneti allikad

  1. Leo Luks: artiklid, uurimused, eksamitööd
  2. Friedrich Nietzsche
  3. Nietzsche source [Nietzsche teoste e-tekstid]