↑ Lugemisvara

Skeptikud

Skeptikute (kr σκεπτικός 'vaatlev, uuriv') koolkonna rajas Pyrrhon Elisest (u 365– 275 e.m.a). Kreeka filosoof-skeptik Sextus Empiricus (200–250 m.a.j) kirjutas peamistest filosoofia koolkondadest nii:

"...Ühed räägivad, et nad on tõe leidnud, teised arvavad, et tõde on võimatu leida, kolmandad otsivad teda. Neid, kes kujutavad ette, et nad on tõe leidnud, nimetatakse dogmaatikuteks, nagu näiteks Aristotelese, Epikurose ja stoikute järgijad; tõest kui tabamatust rääkisid Klitomachos, Karneades jt akadeemikud; otsijad on aga skeptikud. Seepärast ongi olemas kolme liiki filosoofiat: dogmaatiline, akadeemiline ja skeptiline."

Skeptikud uskusid, et igale väitele saab vastandada samaväärse, s.t sama hästi argumenteeritud väite. Erinevatel inimestel on erinevad veendumused ja kõigil on oma seisukohtade kaitseks argumendid. Viimased ei tarvitse küll teiste jaoks veenvad olla. Kui inimene milleski juba veendunud on, siis argumendid, mis tema seisukoha vastu räägivad (vähemalt teiste arvates), tunduvad talle väheveenvad.

Skeptikud arvasid, et kindlalt saab midagi väita ainult nähtumuse kohta, s.t selle kohta, millisena miski näib. Näiteks:

Skeptik hoidub otsustamast selle kohta, millised on asjad tegelikult. Selline otsustusest hoidumine annab skeptikute arvates inimesele hingerahu/ häirimatuse (kr αταραξία). Selline inimene ei pea midagi heaks ega halvaks ning sellest muutubki elu rahulikuks.

Kirjandus

  1. Filosoofia ajalugu. I. Antiik- ja feodaalühiskonna filosoofia. Tartu, 1947, lk 368–371, 432–439.
  2. Meos, I. Antiikfilosoofia. Peatükke filosoofia ajaloost. Tallinn, 2000.
  3. Salumaa, E. Filosoofia ajalugu I. Antiikfilosoofia. Tallinn, 1992.

Interneti allikad

  1. Ancient Skepticism