↑ Lugemisvara

Oswald Spengler

Saksa filosoof Oswald Spengler (1880-1936) sai kuulsaks oma teosega "Õhtumaa allakäik" (2 köidet: 1918 ja 1922). Tema arvates ei ole olemas ühtset maailmaajalugu - on vaid erinevate suletud kultuuride ajalood. Iga kultuur läbib kolm tähist: sünd, õitseng ja surm. Seitse kultuuri on kõik need tähised juba läbinud: antiikkultuur, araabia, egiptuse, india, babüloonia, hiina ja maajade kultuur. Lääne-euroopa kultuur on jõudnud viimasesse faasi, st teda ootab surm.

Spengleri arvates on kultuur samasugune elusorganism nagu puu, põõsas vms. Kultuuri ajalugu on seega teatud organismi biograafia. Nagu iga elusorganism, läbib ka kultuur erinevad vanuseastmed: lapsepõlv, noorus, küpsus ja vanadus. Spengleri veendumuseks on, et mõttetu on rääkida inimkonna progressist, sest maailmaajalugu ju polegi olemas - on vaid erinevate kultuuride ajalood:

"Ma ei näe progressi, sihti ega inimkonna arenguteed mujal kui ainult lääne-euroopa filosoofide-progressistide peades."

Ühelgi kultuuril ei ole sisuliselt midagi ühist teiste kultuuridega, igal kultuuril on ainult talle omased väärtused. Pole olemas ka kultuuride järjepidevust ning keegi ei mõista adekvaatselt võõrast kultuuri:

"Pole olemas igavesi tõdesid. Iga filosoofia on oma ja ainult oma aja väljenduseks ning pole olemas kahte ajastut, mida iseloomustaksid ühesugused filosoofilised püüdlused... Aegumatud mõtted - see on illusioon."

Kultuur sureb siis, kui selle hing on realiseerinud kõik temas peituvad võimalused. Seda kultuuri pikaajalist väljasuremist, mandumist nimetab Spengler tsivilisatsiooniks. Näiteks kehastasid roomlased   tema arvates antiikkultuuri mandumist. Spengler iseloomustab neid nii:

"Hingetud, võõrad filosoofia ja kunsti suhtes, ainult materiaalseid edusamme hindavad - sellistena seisavad nad hellenite kultuuri ja tühjuse vahel. /.../ Meie ees on kreeka hing ja rooma intellekt. Nii erineb kultuur tsivilisatsioonist. Nii ei ole  mitte ainult antiikkultuuriga."

Antiikkultuuri tsivilisatsiooni staadium algas IV sajandil e.m.a (sündis umbes 1100 e.m.a), euroopas kultuuri oma aga XIX sajandil (sündis umbes 900 m.a.j).

Nagu öeldud, läbib iga kultuur lapsepõlve, nooruse, küpsuse ja vanaduse etapid. Spengler nimetab üheaegseteks neid ajaloolisi sündmusi, mis toimusid erinevate kultuuride samadel etappidel. Kaks sündmust on üheaegsed siis, kui nad toimusid mõlemad näiteks erinevate kultuuride õitsengu perioodil. 

Kuigi hukkub kultuur, jäävad elama inimesed bioloogiliste olevustena. Iga kultuuri elueaks on ligilähedaselt 1000 aastat, tsivilisatsiooni staadium kestab 200-300 aastat.

Kirjandus

  1. Kalmo, H. Oswald Spengler – 20. sajandi mõttevoolud. Tallinn-Tartu, 2009
  2. Meos, I. Kaasaja filosoofia. Peatükke filosoofia ajaloost. Tallinn, 2000.
  3. Vahter, L. Oswald Spengleri “Õhtumaa allakäik”. Tartu, 1940.
  4. Wright, G. H. Spengler ja Toynbee. – Wright, G. H. Minerva öökull. Tallinn, 1996.

Interneti allikad

  1. Oswald Spengler: An Introduction to his Life and Ideas
  2. Oswald Spengler. The Decline of the West. An abridged edition