↑ Lugemisvara

Tahtevabadus

Igaüks märkab vabaduse puudumist, st olukorda, kus keegi või miski takistab teostamast oma tahtmist. Taolisi takistusi võib olla kahesuguseid: looduslikud ja ühiskondlikud. Looduslik takistus on näiteks see, kui tahan külas olles, et kõht ei saaks nii ruttu täis, kuid kõht ikkagi on juba lõhki minemas. Ühiskondlik takistus on näiteks see, kui tahan jalakäijana suvalises kohas üle tee minna, kuid võimaliku karistuse ähvardus takistab mind.

Kas märkame ka tahtevabaduse puudumist? Aeg-ajalt ehk tõesti - näiteks siis, kui nimetame mõnd tahtmist kiusatuseks ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed. Aga kas me üldse oleme kunagi oma tahtmiste peremehed, st suutelised määrama oma tahtmisi? Kas pole mitte nii, et meid on kujundanud keskkond, kasvatus ja haridus - ühesõnaga, mitte meie ise? Kui eeldada, et niisama ei teki midagi, et kõigel on oma põhjus, siis kas pole ka meie tahtmistel alati põhjus? Siin tekibki determinismi (ld determinare 'kindlaks määrama') dilemma ehk tahtevabaduse probleem. Determinism on arusaam, et miski ei toimu ilma küllaldase põhjuseta ning determinismi pooldades tekib küsimus, kas inimene pole sellisel juhul vaid teadvust omav masin. Determinismi dilemma suhtes on kujunenud kolm arusaama: jäik determinism, indeterminism ning nõrk determinism.

Jäik determinism

Jäik determinism on äärmuslik arusaam, et tahtevabadust ei ole ning seetõttu pole inimene ka vaba. Vabaduse illusioon tekib sellest, et me ei tunne oma tegude ja tahtmiste põhjusi ning on seega väheste teadmiste tulemus. Sellisel juhul tekib küsimus inimeste karistamise (ja ka kiitmise) õigustatuse kohta. Inimese sooritatud kuritegu peaks sellisel juhul olema ju sama tüüpi sündmus kui katusekivi kukkumine kellelegi pähe: kummalgi pole vaba tahet. Võimalik vastus küsimusele oleks: inimese karistamine võib kujundada tema iseloomu soovitavas suunas või siis olla lihtsalt seaduspärane suhtumine kurjategijasse. 

Indeterminism

Indeterminism eitab determinismi ning pooldab arusaama, et mitte kõik sündmused pole inimese-väliste tingimustega üheselt määratud. Vähemalt mõned inimese tahtmised on vabad välisest tingitusest ning tahtevabadus on võimalik. Seega on võimalik ka vabadus ning inimene kannab vähemalt mõnede oma tegude eest täiesti õigustatult vastutust. Mõned teod jäävad ka indeterminismi seisukohalt siiski välistingimuste poolt determineerituteks - näiteks afektiseisundis sooritatud teod. Indeterminismi pooldaja silmis võib deterministlik maailmavaade olla masendav, sest tähendab, just nagu oleks inimene vaid tolmukübe universumis, mida paisatakse siia-sinna.

Nõrk determinism

Erinevalt jäigast determinismist ja indeterminismist ei poolda nõrk determinism arusaama, et vabadus eeldab tahtevabadust. Nõrga determinismi seisukohalt on determinismi dilemma üldse pseudoprobleem, sest dilemmat polegi. Vabadus ja determinism ei välista teineteist. Vabaduse välistavad sundus ja teadmatus.

Sundus võib olla looduslik või ühiskondlik. Sunduse korral ei tunne end keegi vabana.

Vabaduse välistab ka teadmatus, sest sellisel juhul polnud valik sooritatud teadlikult ning seega vabatahtlikult: kui oleksin teadnud, oleksin valinud teisiti. Näiteks võib taoline olukord tekkida mingi kauba ostmisel: reklaami tõttu jääb mulje, et tegemist on sooduspakkumisega ning ma ostan selle asja; hiljem aga selgub, et teises kaupluses oli see asi veelgi odavam ka ilma "sooduspakkumiseta". Sellises teadmatuses (oleksin ma teadnud!) sooritatud tegu võib inimene hiljem kahetseda.

Kirjandus

  1. Joad, C. E. M. Sissejuhatus filosoofiasse. Tartu, 1996, lk 203–217
  2. Kaplinski, J. Miks me ei näe tulevikku. – Akadeemia, 1991, nr 9.
  3. Koort, A. Tahtevabadus. – Koort, A. Inimese meetod. Tartu, 1996.
  4. Loone, E. Sissejuhatus materialistlikusse ühiskonnafilosoofiasse. Tallinn, 1989, lk 65–85.
  5. Meos, I. Filosoofia põhiprobleemid. Tallinn, 1998.
  6. Meos, I. Paratamatu või juhuslik? - Horisont, 2005, nr 2
  7. Meos, I. Vaba või determineeritud? - Horisont, 2005, nr 3
  8. Meos, I. Ei ole võimalik? - Horisont, 2005, nr 4
  9. Sootak, J. Eetiline või normatiivne etteheide?: Süü mõistest kriminaalõiguses. – Akadeemia, 1998, nr 2.
  10. Uri, U. Vabaduse mõistest. Tallinn, 1985, lk 64–71.
  11. Uus, U. Libertaarimperatiiv. – Akadeemia, 1997, nr 10.
  12. Voltaire. Filosoofiline sõnaraamat. Tallinn, 1986, lk 256–260.
  13. Wright, G. H. Tegevuse seletamine ja mõistmine. – Wright, G. H. Filosoofia, loogika ja normid. Tallinn, 2001.

Interneti allikad

  1. Free Will