↑ Avalehekülg

Teema: Antiikfilosoofia

Teema valimine

Sokrates võrdles oma vestlusi sünnitusabiga. Ta eeldas, et

inimese hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik.

inimese hinges on ekslikke arusaamu, millest inimene ei ole teadlik.

inimese hinges on teadmisi, millest inimene on teadlik.

Sokratese arvates seisneb tema tarkus selles, et

ta vastab ainult küsimustele, millele ta teab õiget vastust.

ta ei väida end teadvat seda, mida ta ei tea.

ta oskab esitada tarku küsimusi, kuigi tal pole erilisi teadmisi.

Aristotelese arvates iseloomustab eetiline loomutäius seda inimest, kes

käitub nii nagu on tema kohus.

suudab valida kuldse kesktee millegi liialduse ja puudulikkuse vahel.

kes teeb teistele inimestele head.

Epikurose arvates ei ole tarvis karta jumalaid, sest

jumalad ei karista õiglasi inimesi ning annavad andeks patustele.

jumalatele pole omane jälgida maailmas toimuvat ning sekkuda sellesse.

jumalaid polegi olemas.

Stoikud nimetasid apaatiaks

inimese seisundit, kes on kaotanud kõik lootused ning kellele kõik näib mõttetuna.

inimese seisundit, kes elab kooskõlas saatusega, st ei rõõmusta ega kurvasta millegi üle.

inimese seisundit, kes ei oska enam elult midagi tahta ning kes mõistab seetõttu elu mõttetust.