↑ Avalehekülg

Teema: Antiikfilosoofia

Teema valimine

Platoni ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed, käsitöölised (rahvas). Ta arvas, et

valitsejad on kõige väärtuslikum seisus - teised on vähemväärtuslikud.

valitsejad on riigile kõige vajalikum seisus - teised on vähem vajalikud.

valitsejaks või sõjameheks saavad vaid need, kellel on vastavad loomulikud eeldused, käsitööliseks võib aga saada igaüks.

Aristotelese arvates iseloomustab eetiline loomutäius seda inimest, kes

käitub nii nagu on tema kohus.

suudab valida kuldse kesktee millegi liialduse ja puudulikkuse vahel.

kes teeb teistele inimestele head.

Epikurose arvates ei ole tarvis karta jumalaid, sest

jumalad ei karista õiglasi inimesi ning annavad andeks patustele.

jumalatele pole omane jälgida maailmas toimuvat ning sekkuda sellesse.

jumalaid polegi olemas.

Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et

loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu).

loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene

loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) .

Stoikud nimetasid apaatiaks

inimese seisundit, kes on kaotanud kõik lootused ning kellele kõik näib mõttetuna.

inimese seisundit, kes elab kooskõlas saatusega, st ei rõõmusta ega kurvasta millegi üle.

inimese seisundit, kes ei oska enam elult midagi tahta ning kes mõistab seetõttu elu mõttetust.