↑ Avalehekülg

Teema: Kaasaja filosoofia

Teema valimine

Schopenhauer väitis, et maailm on kujutlus. See tähendab, et

näiteks majad, puud, lilled ja taevakehad oleksid ka siis, kui poleks tajuvat subjekti (nt inimest).

kui poleks tajuvat subjekti (nt inimest), siis näiteks maju ei oleks - küll aga oleksid näiteks puud, lilled ja taevakehad.

ei oleks näiteks maju, puid, lilli ja taevakehasid, kui poleks tajuvat subjekti (nt inimest).

Kurjale kurjaga mittevastamise põhimõte

on Nietzsche arvates ainus asi ristiusus, mis on inimkonda edasi viinud

reedab Nietzsche arvates tegelikult argade soovi delegeerida kättemaks jumalale

iseloomustab Nietzsche arvates tsivilisatsiooni - erinevalt barbaarsetest ühiskondadest, kus valitseb veretasu põhimõte

Sartre'i arvates sisetunne

vabastab meid vastutusest oma tegude eest, sest ei saa ju minna vastuollu iseendaga.

vabastab meid vastutusest oma tegude eest vaid juhul, kui tegemist on tõelise sisetundega.

ei vabasta meid vastutusest oma tegude eest, sest kunagised valikud (teod) on kujundanud ka sisetunde.

Feyerabendi arvates annab teaduse ajalugu tunnistust, et

teadlased on lähtunud alati ainult faktidest ning suhtunud oma teaduslikku teooriasse kriitiliselt.

ei leidu ühtegi reeglit või põhimõtet, mida teadlased poleks rikkunud.

teaduse võit teiste mõtlemisviiside (nt maagia ning religiooni) üle tuleneb tema objektiivsest ja kriitilisusest.

Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teaduses

harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu.

võimatu: teadus ei saakski areneda, kui teadlased ei arendaks aastasadu edasi üht ja sama paradigma.

sage nähtus: ebakõlade tekkimisel teooria ja vaatlusandmete vahel loobuvad teadlased kohe vanast paradigmast.