↑ Avalehekülg

Teema: Uusaja filosoofia

Teema valimine

Descartes arvas, et tõeline/tõsikindel teadmine

tugineb faktide kindlale vundamendile.

tugineb mõistuse abil töödeldud faktide kindlale vundamendile.

järeldub ilmselgetest printsiipidest - nagu matemaatikas järeldub iga teoreem aksioomidest.

Descartes'i arvates ei ole lihtne eristada unenägu tegelikkusest,

sest pole üldsegi välistatud, kas kogu elu pole vaid üks katkematu uni.

magaja jaoks on unenägu sama tõsiseltvõetav kui ärkvelolija jaoks tegelikkus.

sest ka tegelikkuses võivad meie meeled petta ning tekitada illusioone.

Locke'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on

valdavalt määratud sünnipäraste võimetega.

täielikult määratud kasvatuse ja harjutamisega.

valdavalt määratud kasvatuse ja harjutamisega.

Bacon arvas, et teadmised ei ole eesmärk omaette, vaid teadmised on jõud. See tähendab, et

miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega.

teadmistega varustatuna saab võimaluste piires muuta loodust, kuid ei saa rikkuda loodusseadusi.

miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega ning oskab neid ka kasutada.

Maailmamõistuse kavalus seisneb Hegeli arvate selles, et

suurkujul jääb mulje, et tema teeb ajalugu, kuigi tegelikult suunab ajaloo kulgu organiseerunud rahvas.

suurkujul on võimalik ära kasutada inimeste isiklikud huvid oma eesmärkide saavutamiseks.

inimestel jääb mulje, justnagu teeksid nemad ajalugu, kuigi tegelikult inimeste tahe ei määra ajaloo kulgu.