↑ Avalehekülg

Teema: Uusaja filosoofia

Teema valimine

Locke eristas primaarseid ja sekundaarseid omadusi. Erinevus seisneb selles, et

primaarseid omadusi uurivad loodusteadused, sekundaarseid aga ei saagi nende ebamäärasuse tõttu teaduslikult uurida.

primaarsed omadused on kehadel ka siis, kui keegi neid ei taju - sekundaarsed aga vaid siis, kui neid tajutakse.

primaarsed omadused on inimeste jaoks olulised, sekundaarsed aga väheolulised.

Bacon arvas, et teadmised ei ole eesmärk omaette, vaid teadmised on jõud. See tähendab, et

miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega.

teadmistega varustatuna saab võimaluste piires muuta loodust, kuid ei saa rikkuda loodusseadusi.

miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega ning oskab neid ka kasutada.

Vanad roomlased uskusid, et Neptunusele ohverdamine päästab mereõnnetustest, kuigi mõnikord hukkusid merel ka ohvreid toonud inimesed. Baconi arvates tähendas see, et

mõnikord ohverdati valesti või hoopis valele jumalale.

inimestel on kalduvus uskuda jumalatesse, kes ähvardavad, mitte aga Jumalasse, kes armastab.

inimestel on kalduvus mitte märgata fakte, mis nende seisukohtadele vastu räägivad.

Maailmamõistuse kavalus seisneb Hegeli arvate selles, et

suurkujul jääb mulje, et tema teeb ajalugu, kuigi tegelikult suunab ajaloo kulgu organiseerunud rahvas.

suurkujul on võimalik ära kasutada inimeste isiklikud huvid oma eesmärkide saavutamiseks.

inimestel jääb mulje, justnagu teeksid nemad ajalugu, kuigi tegelikult inimeste tahe ei määra ajaloo kulgu.

Hegeli vabadusekäsituse kohaselt seisneb vaba inimese ja orja erinevus selles, et

vaba inimene suudab ise otsustada mis on tema jaoks hea ja mis on halb, ori ei suuda.

vaba inimene käitumine lähtub mõistuspärastest põhimõtetest, orja teguviis on aga tingitud välisest sundusest.

vaba inimene ei kuulu kellelegi, ori kuulub aga isandale