↑ Avalehekülg

Teema: Uusaja filosoofia

Teema valimine

Descartes'i arvates ei ole lihtne eristada unenägu tegelikkusest,

sest pole üldsegi välistatud, kas kogu elu pole vaid üks katkematu uni.

magaja jaoks on unenägu sama tõsiseltvõetav kui ärkvelolija jaoks tegelikkus.

sest ka tegelikkuses võivad meie meeled petta ning tekitada illusioone.

Locke'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on

valdavalt määratud sünnipäraste võimetega.

täielikult määratud kasvatuse ja harjutamisega.

valdavalt määratud kasvatuse ja harjutamisega.

Vanad roomlased uskusid, et Neptunusele ohverdamine päästab mereõnnetustest, kuigi mõnikord hukkusid merel ka ohvreid toonud inimesed. Baconi arvates tähendas see, et

mõnikord ohverdati valesti või hoopis valele jumalale.

inimestel on kalduvus uskuda jumalatesse, kes ähvardavad, mitte aga Jumalasse, kes armastab.

inimestel on kalduvus mitte märgata fakte, mis nende seisukohtadele vastu räägivad.

Maailmamõistuse kavalus seisneb Hegeli arvate selles, et

suurkujul jääb mulje, et tema teeb ajalugu, kuigi tegelikult suunab ajaloo kulgu organiseerunud rahvas.

suurkujul on võimalik ära kasutada inimeste isiklikud huvid oma eesmärkide saavutamiseks.

inimestel jääb mulje, justnagu teeksid nemad ajalugu, kuigi tegelikult inimeste tahe ei määra ajaloo kulgu.

Hegeli vabadusekäsituse kohaselt seisneb vaba inimese ja orja erinevus selles, et

vaba inimene suudab ise otsustada mis on tema jaoks hea ja mis on halb, ori ei suuda.

vaba inimene käitumine lähtub mõistuspärastest põhimõtetest, orja teguviis on aga tingitud välisest sundusest.

vaba inimene ei kuulu kellelegi, ori kuulub aga isandale